Töötaja palkamine Eestis: tööleping, registreerimine ja välismaalased

Eesti ettevõttest saab tööandja kahe sammuga: esimese kandega töötamise registrisse ja esimese igakuise TSD deklaratsiooniga. Eraldi „tööandjana registreerimist“ ei ole. See juhend kirjeldab, mida peab väike osaühing palkamisel tegema: leping, register, palk ja maksud ning erijuhud, nagu sugulased, juhatuse liikmed, välismaalased ja praktikandid.

Lühidalt

• Sõlmi kirjalik tööleping töölepingu seaduse nõutud andmetega ja teata kandidaadile enne vestlust töötasu või selle vahemik.
• Registreeri töötamise algus töötamise registris hiljemalt töö alustamise hetkel.
• Maksa vähemalt miinimumpalka: alates 01.04.2026 täistööajaga 946 eurot kuus. Tööandja maksab lisaks 33% sotsiaalmaksu ja 0,8% töötuskindlustusmakset.
• Sotsiaalmaksu tuleb 2026. aastal maksta iga töötaja eest vähemalt 886 eurolt kuus, ka osalise tööajaga töötaja eest, kui erand ei kehti.
• Seaduse järgi kehtib neljakuuline katseaeg, kui leping seda ei lühenda ega välista.
• Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit töötajal peab enne esimest tööpäeva olema töötamise õiguslik alus.

Enne esimese töötaja algust

Vali õige leping, sõlmi see kirjalikult ja registreeri töötamise algus enne, kui inimene tööle asub. Juba värbamisel tuleb kandidaadile enne vestlust kirjalikult teatada ametikoha töötasu või selle vahemik ja kandidaadilt ei tohi küsida tema praegust ega varasemat töötasu (töölepingu seaduse (TLS) § 11). See reegel kehtib alates 13.07.2026.

Praktiline kontrollnimekiri esimese töötaja palkamiseks:

1. Määra suhte liik. Ettevõtte juhtimise ja kontrolli all tasu eest tehtav töö on tööleping. Juhatuse liikme ametisuhe ei ole tööleping ja tegelikult iseseisev töövõtja ei ole töötaja (TLS § 1).
2. Sõlmi leping, milles on vähemalt seaduse § 5 lõikes 1 nõutud andmed (vt järgmist jaotist). Kui tingimusi ei anta enne töö algust, tuleb need anda 7 kalendripäeva jooksul (TLS § 5 lg 3).
3. Registreeri töötamise algus e-MTA töötamise registris hiljemalt töötaja tööle asumise hetkel (maksukorralduse seaduse (MKS) § 25² lg 3).
4. Korralda töötervishoid ja tööohutus. Tööinspektsioon ootab töökeskkonnaspetsialisti määramist ja temast teatamist 10 päeva jooksul, kirjalikku riskianalüüsi ja tegevuskava, juhendamist enne töö algust, esmaabi korraldamist ning riskianalüüsi nõudel tervisekontrolli nelja kuu jooksul töö algusest (Tööinspektsioon: millest alustada).
5. Kogu palgaarvestuse andmed. Töötaja kirjalik avaldus, kui ettevõte peab arvestama maksuvaba tulu (tulumaksuseaduse (TuMS) § 42), pangakonto ja kogumispensioni makse määr 2, 4 või 6% (kogumispensionide seaduse § 9).
6. Planeeri palgaarvestus. Töötasu makstakse vähemalt kord kuus (TLS § 33 lg 1). Kinnipeetud maksud ja sotsiaalmaks deklareeritakse TSD-l ja tasutakse järgmise kuu 10. kuupäevaks (TuMS § 40, sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9).
7. Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit töötajal peab enne esimest tööpäeva olema töötamise õiguslik alus (vt väljastpoolt Euroopa Liitu pärit töötajad).

Hoia lepingut ja antud teavet kogu lepingu kehtivuse aja ja kümme aastat pärast selle lõppemist (TLS § 5 lg 5).

Levinud vead: töökuulutus ilma töötasu või selle vahemikuta; mõnepäevane „proovitöö“ enne lepingut ja registrikannet; töötamise alguse registreerimine tagantjärele.

Tööleping

Sõlmi leping kirjalikult, omakäelise või kvalifitseeritud digiallkirjaga. Suuline leping kehtib samuti, kuid risk jääb tööandjale (TLS § 4):

• Kui tähtaeg, konkurentsipiirang, konfidentsiaalsus, kaugtöö või renditöö ei ole kirjalikult kokku lepitud, eeldatakse, et selles ei ole kokku lepitud (§ 6 lg 9).
• Kui töötasu suurust ei saa tõendada, kehtib sarnase töö eest tavaliselt makstav töötasu (§ 29 lg 2).
• Kui töötajale ei anta § 5 lõikes 1 nimetatud andmeid, on see väärtegu, mille eest võib ettevõtet trahvida kuni 32 000 euroga (§ 117).

Kirjalik dokument sisaldab vähemalt (§ 5 lg 1): mõlema poole nimed, koodid ja aadressid; lepingu sõlmimise kuupäeva ja töö alguse kuupäeva; tööülesanded; ametinimetuse, kui sellel on õiguslik tähendus; töötasu, selle arvutamise viisi, maksmise päeva ning makstavad ja kinnipeetavad maksud; kokkulepitud koolituse ja hüved; tööaja; töö tegemise koha; põhipuhkuse (vähemalt 28 kalendripäeva) ja viite muule tasustatud puhkusele; viite lepingu lõpetamise reeglitele; viite töökorralduse reeglitele ja kollektiivlepingule; viite ületunnitöö reeglitele; katseaja pikkuse.

Erijuhtudel on vaja lisaandmeid, näiteks tähtajalise lepingu tähtaeg ja põhjus, kaugtöö või üle kuu kestev töö välismaal (§ 6). Anna tingimused enne töö algust või 7 kalendripäeva jooksul ja teata muudatusest kirjalikult hiljemalt päeval, mil see jõustub (§ 5 lg 3-4). Seadusest töötajale ebasoodsam tingimus on tühine, kui seadus seda ei luba (§ 2), seega ei saa lepinguga loobuda miinimumpalgast ega lühendada põhipuhkust.

Kui lepingus tööaega märgitud ei ole, eeldatakse täistööaega 40 tundi nädalas (§ 43 lg 1). Osalise tööaja tunnid märgi lepingusse sõnaselgelt.

Tähtajaline tööleping

Tööleping eeldatakse olevat tähtajatu. Kuni viieaastane tähtaeg on lubatud ainult siis, kui seda õigustab töö ajutine iseloom, näiteks hooajaline töömahu kasv, või puuduva töötaja asendamine tema äraoleku ajaks (TLS § 9). „Tahame inimest proovida“ ei ole kehtiv põhjus: selleks on katseaeg.

Leping muutub tähtajatuks kolmel juhul:

• Tähtaeg ei olnud seaduslik: leping on algusest peale tähtajatu (§ 80 lg 2).
• Sarnase töö tegemiseks on viie aasta jooksul sõlmitud järjest rohkem kui kaks tähtajalist lepingut või lepingut pikendatud rohkem kui ühe korra. Lepingud on järjestikused, kui nende vahe on kaks kuud või vähem (§ 10 lg 1).
• Töötaja jätkab töötamist pärast tähtaja möödumist ja tööandja ei esita viie tööpäeva jooksul vastuväidet. Leping muutub siis edaspidiseks tähtajatuks (§ 80 lg 3).

Tähtajalist lepingut ei saa tavapärase etteteatamisega ennetähtaegselt lõpetada. Kui tööandja lõpetab selle majanduslikel põhjustel ennetähtaegselt, maksab ta töötajale töötasu, mille töötaja oleks tähtaja lõpuni teeninud (§ 100 lg 3). Seetõttu on pikast tähtajalisest lepingust väljumine kallis.

Katseaeg

Seaduse järgi kehtib esimesest tööpäevast neljakuuline katseaeg. Lepinguga võib katseaega lühendada või selle välistada, kuid mitte pikendada. Kuni kaheksakuulise tähtajalise lepingu puhul on katseaeg kuni pool lepingu tähtajast (TLS § 10¹). Päevad, mil töötaja ei saanud tööd teha, näiteks haigus ja puhkus, pikendavad katseaega. Sarnase töö lepingu pikendamisel või järjestikusel tähtajalisel lepingul uut katseaega ei ole.

Katseajal võib kumbki pool lepingu lõpetada, teatades sellest vähemalt 15 kalendripäeva ette (§ 86 lg 1, § 96):

• Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. E-kirjast piisab; suuline avaldus on tühine (§ 95).
• Tööandja põhjendab lõpetamist samas vormis (§ 95 lg 2) ja põhjus ei tohi olla vastuolus katseaja eesmärgiga (§ 86 lg 4). Põhjenduse puudumine ei muuda avaldust tühiseks, kuid töötaja võib nõuda kahju hüvitamist (§ 95 lg 3). Rasedus, haigus iseenesest või majanduslangus ei ole kehtivad põhjused.
• Lühem etteteatamine kehtib samuti, kuid teine pool võib nõuda iga puudu jäänud etteteatamise tööpäeva eest keskmist päevatasu (§ 100 lg 5).

Registreeri töötamise lõpp töötamise registris kümne päeva jooksul (MKS § 25² lg 4).

Töötamise register

Registreeri töötamise algus hiljemalt hetkel, mil inimene tööle asub. Registreeri töötamise lõpp ja peatumine, näiteks lapsehoolduspuhkus, kümne päeva jooksul (MKS § 25²). Registreeritakse kõik töötajad, juhatuse liikmed ja võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed (kui nad ei ole füüsilisest isikust ettevõtjad). Hilinenud või puuduva kande eest võib määrata sunniraha kokku kuni 3300 eurot (§ 25⁸).

Täielik vastus: töötamise register (TÖR).

Miinimumpalk ja tööandja kulu

Alates 01.04.2026 on miinimumpalk täistööajaga 946 eurot kuus ja 5,67 eurot tunnis (Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrus nr 36). Sellest väiksemat töötasu maksta ei tohi (TLS § 29 lg 6). Lisaks brutopalgale maksab tööandja 33% sotsiaalmaksu (SMS § 7) ja 0,8% töötuskindlustusmakset. Täistööajaga miinimumpalk maksab tööandjale 1265,75 eurot kuus.

Sotsiaalmaksu tuleb 2026. aastal maksta iga töötaja eest vähemalt 886 eurolt kuus, ka osalise tööajaga töötaja eest, kui erand ei kehti (SMS § 2).

Täielik vastus koos arvutusnäitega: miinimumpalk ja tööandja kulu. Mis tahes palga arvutamiseks kasuta palgakalkulaatorit.

Pereliikmed

Osaühing võib palgata abikaasa, vanema või lapse. Suhe peab olema päris töösuhe: tegelik töö ettevõtte juhtimisel, kirjalik leping, registreerimine enne töö algust, vähemalt miinimumpalk ja kõik tööjõumaksud (TLS § 1).

Alaealise lapse puhul kehtivad lisapiirangud. Iga alla 18-aastane laps vajab seadusliku esindaja nõusolekut ega tohi teha tööd, mis kahjustab tema tervist, arengut või koolikohustuse täitmist (§ 7, § 8). Alla 15-aastane või veel koolikohuslane laps võib lisaks teha ainult kerget tööd ja tema tööaeg on lühendatud (§ 43 lg 4). 7-12-aastase lapse kanne tuleb teha vähemalt viis tööpäeva enne töö algust, kui Tööinspektsioon ei ole andnud nõusolekut varem (§ 8 lg 3).

Leping, mis sõlmitakse ainult ravikindlustuse saamiseks ja mille taga ei ole päris tööd, on näiline. Näiline tehing on tühine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89), maksustamisel jäetakse see arvestamata ja varjatud tehing maksustatakse selle tegeliku sisu järgi (MKS § 83). Kui haigushüvitist maksti tööandja esitatud valeandmete tõttu alusetult, võib Tervisekassa nõuda selle tööandjalt tagasi (ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 62 lg 4). Säilita tõendid selle kohta, et töö on päris: tööülesanded, tööajatabelid, töö tulemused.

Töötaja ravikindlustus algab 14 päeva pärast registreeritud töö alguse kuupäeva ja lõpeb kaks kuud pärast registreeritud töö lõppu (RaKS § 6).

Juhatuse liikmed ja osanikud

Osanik võib olla tavaline töötaja. Juhatuse liikmel ei saa juhatuse liikme ülesannete täitmiseks olla töölepingut, sest juhtorgani liikme leping jääb töölepingu seaduse kohaldamisalast välja (§ 1 lg 5). Juhatuse liikmel võib olla eraldi tööleping selgelt erineva töö jaoks, näiteks arendajana, ja kumbki roll registreeritakse töötamise registris eraldi (MKS § 25¹ lg 4).

Töötasu ja juhatuse liikme tasu erinevused:

Kui tegevusluba nõuab, et ettevõttel oleks töötaja, ei lähe ainus juhatuse liige samal põhjusel tavaliselt arvesse (TLS § 1 lg 5). Töötajal peab siis olema päris tööleping, kokkulepitud tundide eest vähemalt miinimumpalk (§ 29 lg 6) ja sotsiaalmaks vähemalt kuumäära alusel ka osalise tööaja korral, kui erand ei kehti (SMS § 2).

Vt ka juhatuse liikme tasu.

Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit töötajad

Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi kodanikud luba ei vaja. Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit töötajal peab enne esimest tööpäeva olema töötamise õiguslik alus (välismaalaste seaduse (VMS) § 104). E-residentsus ei anna õigust Eestis elada ega töötada.

• Inimene on juba Eestis elamisloaga. Üldjuhul võib ta töötada, kui elamisluba seda ei piira (§ 259). Töötamiseks antud elamisluba seob töötaja kindla tööandja ja ametikohaga. Uus tööandja peab enne töö algust laskma Politsei- ja Piirivalveametil tööandja muutuse registreerida (§ 184¹, § 185).
• Lühiajaline töötamine. Tööandja registreerib selle Politsei- ja Piirivalveametis enne töö algust, kuni 365 päevaks 455 päeva jooksul (§ 106). Üldjuhul võib inimene tööle asuda alles registreerimise otsuse päevast (§ 107¹; Politsei- ja Piirivalveameti juhend).
• Elamisluba töötamiseks. Tööandja peab olema kantud äriregistrisse ja tegutsema Eestis tegelikult vähemalt kuus kuud ning ametikoht vajab üldjuhul Töötukassa luba (§ 176, § 177). Enamik selliseid elamislubasid arvestatakse sisserände piirarvu hulka (§ 113-115).

Palga alammäär. Üldine alammäär on Statistikaameti viimati avaldatud aasta keskmine brutokuupalk (2025. aasta kohta 2092 eurot, Statistikaamet) ja tippspetsialistil 1,5-kordne summa (§ 107, § 178). Erandid on olemas, näiteks seaduses määratletud idufirmale ja Eesti kõrgkooli lõpetanutele (§ 181). Summa muutub igal aastal: kontrolli seda Politsei- ja Piirivalveametist.

Tööandja peab enne töö algust kontrollima töötamise õiguslikku alust, säilitama tõendite koopiaid kümme aastat pärast töö lõppu ja teavitama Politsei- ja Piirivalveametit, kui töö algab, ei alga, lõpeb ennetähtaegselt või kui elamisloas märgitud tingimused muutuvad, välja arvatud andmed, mis on juba kantud töötamise registrisse (§ 285, § 286). Rikkumise eest võib ettevõtet trahvida kuni 100 000 euroga (§ 300-302).

Praktikandid

Tasuta võib olla ainult ametlik praktika: kooli suunatud praktika õppekava osana või Töötukassa korraldatud tööpraktika. Eesti õiguses ei ole eraõiguslikku praktikalepingut. Kui inimene teeb tööd, mida tavaliselt tehakse tasu eest, eeldatakse töölepingut ka ilma paberita (TLS § 1 lg 2, § 4 lg 2). Siis kehtivad miinimumpalk, registrikanne ja TSD.

Sotsiaalmaksu kuumäära nõue ei kehti enamiku praktikantide kohta: põhihariduse või üldkeskhariduse omandaja, kutseõppe tasemeõppes õppija ja kõrgkoolis õppiv Eesti alaline elanik (mitte doktoranditoetust saav doktorant) maksavad sotsiaalmaksu ainult tegelikult makstud tasult (SMS § 2 lg 4, RaKS § 5 lg 4).

Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit üliõpilane, kes juba õpib Eestis, võib töötada, kui see ei sega õpinguid (VMS § 175). Välismaalt tuleva üliõpilase või hiljuti lõpetanu praktika võib tööandja registreerida lühiajalise töötamisena, ilma keskmise palga alammäärata (§ 106 lg 15, § 107).

Üldine teave, mitte nõuanne sinu olukorra kohta. Seisuga 30.09.2026 kehtiv õigus.