Töövõtjad, vabakutselised ja töötajad välismaal: juhend Eesti ettevõttele

Paljud Eesti ettevõtted, sealhulgas enamik e-residentide ettevõtteid, teevad koostööd inimestega, kes ei ole tavalised töötajad Eestis: vabakutselised, välismaa töövõtjad, füüsilisest isikust ettevõtjad ja töötajad, kes elavad teises riigis. See juhend selgitab, kus seadus tõmbab piiri töövõtja ja töötaja vahele, milliseid makse ettevõte igal juhul kinni peab või maksab ning millise riigi sotsiaalkindlustus kehtib piiriüleselt töötavatele inimestele.

Lühidalt

• Töösuhte üle otsustavad suhte tegelikud asjaolud, mitte lepingu pealkiri.
• Vabakutseline, kes töötab ainult väljaspool Eestit, ei too ettevõttele tavaliselt kaasa Eesti tulumaksu ega sotsiaalmaksu.
• Eraisikut, kes töötab Eestis võlaõigusliku lepingu alusel, maksustatakse peaaegu nagu töötajat. Registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE) ei maksustata nii.
• Sotsiaalkindlustus ELis järgib määrust 883/2004. A1 tõend näitab, millise riigi süsteem kehtib.
• Välismaal kaugtööd tegev töötaja võib kohustada ettevõtet registreeruma selles riigis tööandjana.

Tööleping või töövõtuleping?

Tööleping on olemas, kui füüsiline isik teeb teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning saab töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Töövõtulepingu alusel võlgneb töövõtja tulemuse (VÕS § 635). Käsunduslepingu alusel võlgneb käsundisaaja teenuse, mida ta osutab hoolsalt (§ 619). Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata, kui isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4).

Küsimuse leht käsundusleping või tööleping käsitleb kahte võlaõiguslikku lepingut ja nende makse täielikult.

Millal loetakse töövõtja tegelikult töötajaks?

Alati, kui suhte tegelik sisu on töösuhe. Sinna viib kaks teed.

Tööõigus. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib asjaolude järgi oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga (TLS § 1 lg 2). Ettevõte peab siis näitama, et isik oli tegelikult iseseisev (§ 1 lg 4). Kokkulepe, mis võtab töötajalt seadusest tulenevad õigused, on tühine (§ 2). Seega saab isik, kes tunnistatakse töötajaks, töötaja õigused, näiteks 28 kalendripäeva põhipuhkust (§ 55) ja hüvitise kasutamata puhkuse eest lepingu lõppemisel (§ 71).

Nõuete tähtajad on lühikesed:

• Töötasu nõue: kolm aastat töötasu maksmise tähtpäevast (§ 29 lg 9).
• Muud töösuhtest tulenevad nõuded: neli kuud päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest (§ 3¹).
• Nõue tuvastada ülesütlemise tühisus: 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse kättesaamisest (§ 105 lg 1).

Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab lepingu pärast tühist ülesütlemist, maksab tööandja hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ning kohus või komisjon võib selle suurust muuta (§ 109 lg 1).

Maksuõigus. Kui tehing on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, maksustab Maksu- ja Tolliamet tehingut selle tegeliku majandusliku sisu järgi (MKS § 84) ega arvesta näilikke tehinguid (§ 83 lg 4). Amet võib ise tuvastada töötamise alustamise ja lõpetamise (§ 25³). Ettevõte võlgneb siis palgamaksud, mis oleksid tulnud tasuda: 33% sotsiaalmaksu (SMS § 7 lg 1) vähemalt kuumäära pealt (§ 2 lg 2, § 2¹; Maksu- ja Tolliameti andmetel 2026. aastal 886 eurot kuus), välja arvatud § 2 lõigetes 2¹ ja 3 nimetatud juhtudel, näiteks kui isikul on teine tööandja, kes arvestab maksuvaba tulu. Lisaks võlgneb ettevõte tulumaksu ja töötuskindlustusmakse, mis oleks tulnud kinni pidada.

Intressi arvestatakse 0,06% päevas algsest maksetähtpäevast (MKS § 115 lg 1, § 117 lg 1). Amet võib maksu määrata kolme aasta eest, tahtlikult tasumata või kinni pidamata jäetud maksu korral viie aasta eest (§ 98 lg 1). Ettevõttele, kes ei registreeri töötamist töötamise registris, võib määrata ka sunniraha (§ 25⁸).

Need kaks teed on teineteisest sõltumatud. Töötaja võib nõuda töötaja õigusi ilma maksumenetluseta ja amet võib maksu ümber arvutada ilma töötaja kaebuseta.

Kas pikaajalisel töövõtjal on õigus puhkusele?

Lepingu alusel mitte. Põhipuhkus ja hüvitis kasutamata puhkuse eest on töötaja õigused (TLS § 55, § 71). Töövõtuleping või käsundusleping annab need üksnes siis, kui pooled on nendes kokku leppinud.

Töövõtja saab need ainult siis, kui ta näitab, et suhe oli tegelikult töösuhe. See on raskem, kui töövõtja esitas arveid oma ettevõtte kaudu, sest tööleping sõlmitakse füüsilise isikuga (§ 1 lg 1). Ka siis aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta möödumisel selle kalendriaasta lõpust, mille eest puhkust arvestati (§ 68 lg 6), ning kehtib neljakuuline nõude esitamise tähtaeg (§ 3¹).

Kas välismaa vabakutselise tasult peetakse tulumaksu kinni?

Tavaliselt mitte, kui töö tehakse väljaspool Eestit. Mitteresident maksab Eesti tulumaksu ainult Eestist saadud tulult (TuMS § 29) ja mitteresidendile välismaal tehtud töö eest makstud tasult sotsiaalmaksu ei maksta (SMS § 3 p 7).

Tulumaksu peetakse kinni kolmel juhul:

Tulumaksu ei peeta kinni füüsilisest isikust ettevõtjalt, kes on kantud Eesti äriregistrisse või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna riigi registrisse, kui tasu on ettevõtlustulu (§ 40 lg 2 p 3). Maksuleping võib määra alandada. Madalam määr kehtib, kui ettevõte esitab koos deklaratsiooniga saaja residentsustõendi või kui saaja residentsus on juba maksukohustuslaste registrisse kantud (§ 43 lg 2).

Sotsiaalmaks on eraldi küsimus. Eestis tehtud töö eest makstud tasult maksab ettevõte siiski 33% sotsiaalmaksu (SMS § 2 lg 1 p 6, § 9 lg 1 p 2), välja arvatud juhul, kui kehtib üks järgmistest:

• isik on Eesti äriregistrisse kantud FIE ja tasu on ettevõtlustulu (§ 9 lg 1 p 2);
• isik töötab välismaal füüsilisest isikust ettevõtjana ja tõendab, et tasult makstakse seal sotsiaalkindlustusmakseid (§ 3 p 12);
• sotsiaalkindlustusleping määrab isiku sotsiaalkindlustuse teise riiki (§ 3 p 15);
• ELis määrab isiku sotsiaalkindlustuse teise riiki määrus 883/2004, mida tõendab A1 tõend. Määrus kehtib otse.

Ettevõte tasub kinnipeetud maksu ja esitab TSD järgmise kuu 10. kuupäevaks (TuMS § 40 lg 4 ja 5). Hoia alles leping, tõend töö tegemise koha kohta ja residentsustõend. Maksu- ja Tolliamet selgitab mitteresidentide reegleid (inglise keeles).

Käibemaks välismaalt saadud teenustelt. Käibemaksukohustuslasest ettevõte arvutab ja tasub ise 24% käibemaksu (pöördmaksustamine) teenuselt, mille osutab välismaa ettevõtja, kes ei ole Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud (KMS § 3 lg 4 p 2, § 15 lg 1). Ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane, võib olla kohustatud registreeruma piiratud maksukohustuslasena alates sellise teenuse saamise päevast (§ 21 lg 1). Seda käsitleb üksikasjalikult piiriüleste teenuste juhend.

Mida peab välismaa töövõtjaga sõlmitud leping sisaldama?

Vähemalt töö ulatust, tasu, töövõtja iseseisvust, intellektuaalomandit, konfidentsiaalsust, lepingu kestust ja lõpetamist ning kohaldatavat õigust. Pooled võivad lepingule kohaldatava õiguse ise valida (Rooma I määrus, artikkel 3).

• Olemus. Vali tulemuse (VÕS § 635) ja teenuse (§ 619) vahel ning kirjelda, kuidas töövõtja iseseisvalt töötab.
• Tasu ja maksud. Tasu, valuuta, arve tingimused ja see, et töövõtja maksab ise oma maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed.
• Konfidentsiaalsus. Seadus kohustab käsundisaajat hoidma saladust juba lepingu kehtivuse ajal ja pärast seda (§ 625), kuid määratle, mis on konfidentsiaalne.
• Lõpetamine. Kui lepingus tingimust pole, võib kumbki pool määramata ajaks sõlmitud käsunduslepingu igal ajal üles öelda (§ 630) ja tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda, kuid maksab tasu, millest on maha arvatud töövõtja kokkuhoid (§ 655). Määra etteteatamise tähtaeg.
• Osalus. Pane iga optsiooni lubadus eraldi optsioonilepingusse ja nimeta optsiooni omaja.

Oluline on ka töövõtja enda riik. Isik, kes töötab ühes ELi riigis, kuulub selle riigi sotsiaalkindlustuse õigusaktide kohaldamisalasse (määrus 883/2004, artikli 11 lõike 3 punkt a). Kui see riik peab isikut töötajaks, on ettevõttel seal tööandja kohustused ka siis, kui tal selles riigis tegevuskohta ei ole (määrus 987/2009, artikkel 21). Isik, kes on tegelikult töötaja, säilitab selle riigi kohustusliku kaitse, kus ta harilikult töötab, olenemata sellest, millise õiguse leping valib (Rooma I määrus, artikkel 8). Enne allkirjastamist kontrolli selle riigi reegleid varjatud töösuhete kohta.

Milline riik maksustab teises ELi riigis kaugtööd tegevat töötajat?

Tulumaks läheb tavaliselt riigile, kus töötaja elab ja töötab. Sotsiaalkindlustus järgib tulumaksust eraldi määrust 883/2004.

Tulumaks. Isik on Eesti resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis järjestikuse 12 kuu jooksul vähemalt 183 päeva (TuMS § 6 lg 1). Mitteresidendist töötaja maksab Eesti tulumaksu ainult Eestis töötamisest saadud tulult (§ 29 lg 1). Eesti resident, kes töötab välismaal, ei maksa sellelt töötasult Eesti tulumaksu, kui ta viibis selle töö tõttu välismaal järjestikuse 12 kuu jooksul vähemalt 183 päeva ja töötasu maksustati seal, mida tõendab välisriigi maksutõend (§ 13 lg 4).

Sotsiaalkindlustus. Määruse 883/2004 järgi:

• isik, kes töötab ainult ühes riigis, kuulub selle riigi kohaldamisalasse (artikli 11 lõike 3 punkt a);
• töötaja, kelle Eesti tööandja lähetab tööle teise riiki kuni 24 kuuks, jääb Eesti õigusaktide kohaldamisalasse, kui ta ei asenda teist lähetatud isikut, tööandja tegeleb Eestis tavaliselt olulise tegevusega (mitte ainult sisejuhtimisega) ja töötaja kuulus vahetult enne lähetust Eesti õigusaktide kohaldamisalasse (artikli 12 lõige 1; määrus 987/2009, artikkel 14);
• isiku suhtes, kes töötab kahes või enamas riigis, kehtivad artikli 13 reeglid.

Kui töötaja on kindlustatud teises riigis, maksab ettevõte selle riigi makseid ja Eesti sotsiaalmaksu ei maksa. Määrus kehtib otse igas liikmesriigis ja kindlustust tõendab välisriigi A1 tõend (vt Maksu- ja Tolliamet, inglise keeles). Sellest olenemata ei maksta mitteresidendile välismaal tehtud töö eest makstud tasult Eesti sotsiaalmaksu (SMS § 3 p 7).

Mis on A1 tõend?

A1 tõend näitab, millise ELi või EMP riigi või Šveitsi sotsiaalkindlustuse õigusaktid isiku suhtes kehtivad (vt Maksu- ja Tolliamet, inglise keeles). Tõendi annab välja selle riigi asutus, kelle õigusakte kohaldatakse (määrus 987/2009, artikli 19 lõige 2) ja see on teiste riikide asutustele siduv, kuni väljaandnud riik selle tagasi võtab (artikli 5 lõige 1).

• Eesti A1. Ettevõte maksab isiku eest edasi Eesti sotsiaalmaksu, näiteks kuni 24 kuud kestva lähetuse ajal, mis vastab artikli 12 tingimustele (määrus 883/2004, artikkel 12).
• Välisriigi A1. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei maksta Eesti sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakset.

A1 tõend puudutab ainult sotsiaalkindlustust. Tulumaks järgib tulumaksuseadust ja maksulepingut. Hoia A1 tõendit koos palgaarvestuse dokumentidega.

Kas välismaal kaugtööd tegev töötaja loob püsiva tegevuskoha?

Sageli tekib registreerimiskohustus, mõnikord püsiv tegevuskoht. Tööandja, kellel ei ole tegevuskohta riigis, kus töötaja on kindlustatud, peab seal siiski täitma tööandja sotsiaalkindlustuskohustused (määrus 987/2009, artikkel 21). Eesti kohaldab sama loogikat vastupidises suunas: mitteresidendist tööandja, kelle töötajad töötavad Eestis, peab registreeruma Maksu- ja Tolliametis (MKS § 18 lg 1 p 7).

Eesti poolel kannab ettevõte töötamise registrisse ainult töö, millest tekib Eestis maksukohustus (MKS § 25¹ lg 4).

Kas ettevõttel on välismaal püsiv tegevuskoht, otsustavad teise riigi õigus ja maksuleping. Eesti enda määratlus vastupidise juhtumi jaoks näitab ohtu: püsiv tegevuskoht võib tekkida esindaja kaudu, kellel on õigus sõlmida mitteresidendi nimel lepinguid (TuMS § 7 lg 1 ja 2). Müügitöötaja või juht, kes allkirjastab välismaal lepinguid, on suurem oht kui insener, kes töötab omal soovil kodus. Asutaja enda olukorda käsitleb maksuresidentsuse ja püsiva tegevuskoha juhend.

Kas Eesti resident võib esitada ettevõttele arve FIE-na?

Jah, kui isik on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) ja töö on tema iseseisev ettevõtlus. Füüsilisest isikust ettevõtja esitab enne tegevuse alustamist avalduse äriregistrisse kandmiseks (ÄS § 3 lg 2). Kui makse FIE-le on ettevõtlustulu, siis ettevõte:

• ei pea kinni tulumaksu (TuMS § 40 lg 2 p 3);
• ei maksa sotsiaalmaksu (SMS § 9 lg 1 p 2);
• ei tee kannet töötamise registrisse (MKS § 25¹ lg 4 p 2).

FIE maksab ettevõtluse kasumilt ise tulumaksu ja sotsiaalmaksu. FIE registreerub käibemaksukohustuslaseks, kui tema maksustatav käive Eestis ületab kalendriaasta jooksul 40 000 eurot (KMS § 19 lg 1).

Eraisik, kes ei ole FIE, ei saa esitada maksuvaba arvet. Ettevõte peab kinni ja maksab peaaegu samad maksud nagu palgalt, nagu näitab käsunduslepingu leht, ning registreerib isiku töötamise registris (MKS § 25¹ lg 4 p 2, § 25² lg 3).

Ettevõtluskonto ei sobi püsivale töövõtjale. Pank peab kinni 20% igast laekunud summast (ELMS § 4 lg 1) ja käibemaksukohustuslane ei saa kontot omada (§ 2 lg 2). Makse füüsilisele isikule teenuse eest, mida maksustatakse ettevõtluskonto kaudu, ei ole ettevõtte ettevõtluskulu (TuMS § 34 p 13, § 51). Kui konto asendab töölepingut või teenuse osutamise lepingut, maksab ettevõte Maksu- ja Tolliameti andmetel maksesummalt tulumaksu määraga 22/78 kui ettevõtlusega mitteseotud kulult. Kontot ja ettevõtet võrdleb ettevõtluskonto või osaühingu leht.

FIE staatus ei välista ümberkvalifitseerimist. Amet otsib just täiskohaga FIE-t, kellel on üks klient, kindel tööaeg ja juht.

Kuidas maksustatakse töövõtja optsioone?

Samamoodi nagu töötaja optsioone. Füüsiline isik, kes töötab töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel, loetakse erisoodustuse reeglite tähenduses töötajaks (TuMS § 48 lg 3).

• Optsiooni andmist ei loeta erisoodustuseks (§ 48 lg 5³).
• Tööandja või temaga samasse kontserni kuuluva äriühingu osaluse omandamist mitte varem kui kolm aastat pärast optsiooni andmist ei loeta erisoodustuseks (§ 48 lg 5³).
• Kui optsioonileping ei ole digitaalselt allkirjastatud ega notariaalselt kinnitatud, esitab ettevõte selle Maksu- ja Tolliametile viie tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest (§ 48 lg 5³).
• Varasem omandamine või optsiooni võõrandamine on erisoodustus (§ 48 lg 4 p 11). Ettevõte maksab siis sellelt tulumaksu (§ 48 lg 1) määraga 22/78 (§ 4) ning sotsiaalmaksu erisoodustuselt ja sellelt tulumaksult (SMS § 2 lg 1 p 7).

Välismaal tehtud töö eest antud erisoodustus on Eesti tulumaksust vaba, kui on täidetud TuMS § 13 lõike 4 tingimused (§ 48 lg 9). Kui teenuse osutamise leping on sõlmitud töövõtja enda ettevõttega, märgi optsiooniplaanis selgelt, kes on optsiooni omaja, et optsioon jääks seotuks isikuga, kes tööd teeb.

Üldine teave, mitte nõuanne sinu olukorra kohta. Seisuga 30.09.2026 kehtiv õigus.