Kaupade ostmine välismaalt: ühendusesisene soetamine, import, toll ja aktsiis

Kui Eesti ettevõte ostab kaupa välismaalt, sõltub maks sellest, kust kaup tuleb. Teisest ELi riigist tuleval kaubal tollimaksu ei ole, kuid ettevõte deklareerib selle pealt Eesti käibemaksu. Väljastpoolt ELi tulev kaup läbib tolli: sellel võib olla tollimaks ja tavaliselt ka impordi käibemaks. Tolliõigus on peamiselt ELi õigus ning Eesti tolliseadus lisab ainult riigisiseseid üksikasju.

Lühidalt

• Teise ELi riigi käibemaksukohustuslasest tarnijalt ostes ei ole arvel käibemaksu. Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, deklareerib ta 24 protsenti Eesti käibemaksu ja maksustatavas äritegevuses kasutatava kauba puhul arvab selle samas käibedeklaratsioonis (KMD) maha.
• Väljastpoolt ELi: tollimaks sõltub tariifikoodist, päritolust ja tolliväärtusest. Impordi käibemaks on tavaliselt 24 protsenti tolliväärtusest, millele lisanduvad tollimaks, võimalik aktsiis ja vedu esimese sihtkohani Eestis.
• Käibemaksukohustuslasest ettevõte võib saada loa deklareerida impordi käibemaksu oma KMD-s, nii et piiril ta raha ei maksa.
• Iga ettevõte, kes impordib või ekspordib oma nimel, vajab Maksu- ja Tolliametilt (EMTA) EORI numbrit.
• Alates 01.07.2026 ei tule kuni 150 euro väärtusega väikesaadetised enam tollimaksuta.
• Imporditud aktsiisikaubal (kütus, alkohol, tubakas) on lisaks aktsiis.

Kuidas deklareerida käibemaksu kaubalt, mis on ostetud teise ELi riigi käibemaksukohustuslaselt?

Tarnija esitab arve ilma käibemaksuta ja ettevõte arvestab Eesti käibemaksu ise ühendusesisese soetamisena. Kui ettevõte on täielik käibemaksukohustuslane ja kasutab kaupa maksustatavas äritegevuses, arvab ta sama summa samas deklaratsioonis sisendkäibemaksuna maha. Mõju rahavoole on null.

Ühendusesisene soetamine on kauba ostmine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui kaup veetakse sellest riigist Eestisse (KMS § 8 lg 1). Käibemaksu tasub Eesti ostja (KMS § 3 lg 4; käibemaksudirektiivi art 200) standardmääraga 24 protsenti (KMS § 15 lg 1). Tarnija vajab oma müügi nullmääraga maksustamiseks ettevõtte kehtivat Eesti käibemaksukohustuslase numbrit (EE...) (käibemaksudirektiivi art 138 lg 1 p b), seega anna see enne arve väljastamist.

Maksustamise hetk on lähetamise kuule järgneva kuu 15. päev või arve kuupäev, kui arve tuleb varem (KMS § 11 lg 2). Mahaarvamine käib samasse perioodi. Säilita tarnija arve ja veodokumendid (KMS § 29 lg 3, § 31 lg 2 ja 8).

KMD tuleb esitada järgmise kuu 20. kuupäevaks (KMS § 27 lg 1). Täida need read (KMD vorm; EMTA käsiraamat):

• rida 1: maksustatav väärtus ehk hind koos tarnija arveldatud kõrvalkuludega (KMS § 12 lg 1 ja 6¹);
• rida 4: 24 protsenti sellest väärtusest arvestatud käibemaksuna;
• rida 5: sama käibemaks sisendkäibemaksuna ning põhivara puhul ka rida 5.2;
• read 6 ja 6.1: soetuse väärtus teadmiseks.

Välisvaluutas hind arvestatakse ümber maksustamise hetke Euroopa Keskpanga kursiga (KMS § 29 lg 13).

Ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane, ise käibemaksu ei arvesta. Kui soetuste summa kalendriaasta algusest on alla 10 000 euro, maksab ta lihtsalt tarnija oma käibemaksu. Sellest suurema summa korral peab ta 3 tööpäeva jooksul registreerima end piiratud maksukohustuslasena ja maksma oma soetustelt Eesti käibemaksu, mida ta maha arvata ei saa (KMS § 8 lg 3 p 7, § 21 lg 2 kuni 4, § 3 lg 5). Mahaarvamise õiguse annab ainult täielik käibemaksukohustuslaseks registreerimine. Vaata juhendit käibemaksukohustuslaseks registreerimine.

Sagedased vead: täidetakse ainult rida 6 ja unustatakse read 1, 4 ja 5; arvatakse maha käibemaks kaubalt, mida maksustatava käibe jaoks ei kasutata; võetakse vastu välisriigi käibemaksuga arve kauba eest, mis veeti Eestisse. Palu tarnijalt parandatud arve 0-protsendilise määraga.

Alates 01.01.2027 käibedeklaratsioon muutub: eraldi VD aruanne kaotatakse ja selle andmed lähevad KMD koosseisu (KMS § 27 lg 1⁵, 01.01.2027 jõustuv redaktsioon). Käibemaksu arvestamine jääb samaks, kuid deklaratsiooni read muutuvad. EMTA teatel on andmepõhine deklaratsioon kasutatav alates 2027. aasta aprillist (EMTA). Enne 2027. aasta jaanuari kuni märtsi deklaratsioonide esitamist kontrolli olukorda EMTA-st ja oma tarkvarast.

Milline käibemaks kehtib kasutatud varale, mis on ostetud ELis eraisikult või marginaalskeemi kasutavalt edasimüüjalt?

Eestis mitte mingisugune. Eraisikult või kasutatud kauba erikorra (marginaalskeemi) alusel müüvalt edasimüüjalt ostetud kasutatud vara ei ole ühendusesisene soetamine. Ettevõte ei arvesta Eesti käibemaksu ja tal ei ole sisendkäibemaksu, mida maha arvata. Erand on uus transpordivahend.

Otsustab müüja staatus:

• Tavapäraselt müüv käibemaksukohustuslasest ettevõte: ühendusesisene soetamine, mille käibemaksu arvestab ostja Eestis, nagu eespool kirjeldatud, ka kasutatud kauba puhul.
• Eraisik: maksustatavat käivet ega soetust ei ole (KMS § 8 lg 1). Kogu hind on ettevõtte kulu.
• Marginaalskeemi kasutav edasimüüja: edasimüüja maksab käibemaksu oma marginaalilt oma riigis ja arvel käibemaksu ei ole. See ei ole ühendusesisene soetamine (KMS § 8 lg 3 p 8; käibemaksudirektiivi art 4 p a). Midagi ei deklareerita ja varjatud käibemaksu maha arvata ei saa.
• Oma riigis maksuvabastusega väikeettevõte („EX“ number): registreeritud ostjale Eesti käibemaksu ei teki (KMS § 3 lg 7).

Marginaalskeem on mõeldud edasimüüjatele, kes ostavad kasutatud kaupa edasimüügiks (KMS § 41). Ettevõte, kes ostab vara selle kasutamiseks, näiteks väljarentimiseks, ei ole edasimüüja. Ta ei saa seda vara hiljem marginaalskeemi alusel edasi müüa.

Uus transpordivahend. Uus transpordivahend on üle 48 cm³ või 7,2 kW maismaa mootorsõiduk, mis müüakse 6 kuu jooksul esmakasutusest või mille läbisõit on alla 6000 km, üle 7,5 m pikkune veesõiduk 3 kuu jooksul või alla 100 kasutustunni või üle 1550 kg stardimassiga õhusõiduk 3 kuu jooksul või alla 40 lennutunni (KMS § 2 lg 7). Selle ostmine ükskõik kellelt teises liikmesriigis maksustatakse Eestis. Ka ostja, kes ei ole käibemaksukohustuslane, maksab Eesti käibemaksu 10 päeva jooksul pärast saabumist ja enne sõiduki registreerimist (KMS § 3 lg 6 p 3, § 38 lg 4).

Milline tollimaks ja impordi käibemaks kehtib väljastpoolt ELi tulevale kaubale?

Tollimaks sõltub kauba tariifikoodist, päritolust ja tolliväärtusest. EMTA andmetel on määrad enamasti 0 kuni 17 protsenti (EMTA, tollimaks). Impordi käibemaks on 24 protsenti tolliväärtusest, millele lisanduvad tollimaks, võimalik aktsiis ja vedu esimese sihtkohani Eestis.

Väljastpoolt ELi tulev kaup, mis läheb ELi turule, deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks (liidu tolliseadustiku art 201). Käibemaksu mõttes on see import (KMS § 6 lg 1 p 1). Tollivõlg tekib, kui toll võtab deklaratsiooni vastu (liidu tolliseadustiku art 77).

Tollimaksu määravad kolm asja:

1. Klassifitseerimine. Igal tootel on 10-kohaline TARIC-kood (liidu tolliseadustiku art 56 ja 57). Otsi see Eesti tollitariifistikust EMTS (tolliseaduse § 20).
2. Päritolu. Vabakaubanduslepingu alusel võib tollimaks langeda nullini, kui esitad päritolutõendi (liidu tolliseadustiku art 59 kuni 64).
3. Tolliväärtus. Tavaliselt tegelikult makstud hind, millele lisanduvad, kui need ei ole juba hinnas, vahendustasud (mitte ostuvahendustasud), pakendamine, litsentsitasud, mis on müügi tingimus, ning vedu, kindlustus ja käitlemine kuni kohani, kus kaup ELi siseneb (liidu tolliseadustiku art 70 ja 71; EMTA, tolliväärtus). Kui müüki ei ole, näiteks tasuta näidise puhul, kasutatakse muid meetodeid (art 74).

Impordi käibemaksu maksustatav väärtus on tolliväärtus, millele lisanduvad tollimaks, võimalik aktsiis ning vedu ja muud kulud esimese sihtkohani Eestis, kui need ei ole juba tolliväärtuses (KMS § 13 lg 1; käibemaksudirektiivi art 85 ja 86).

Näide: hind 100 000 eurot, vedu ELi piirini 2000 eurot, tollimaks 0, vedu piirilt Tallinna 500 eurot. Tolliväärtus on 102 000 eurot, käibemaksu maksustatav väärtus 102 500 eurot ja impordi käibemaks 24 600 eurot.

Käibemaksukohustuslasest ettevõte, kes kasutab kaupa maksustatava käibe jaoks, arvab impordi käibemaksu maha tollideklaratsiooni alusel vabasse ringlusse lubamise perioodis (KMS § 29 lg 3 p 2, § 31 lg 4 ja 8). Tollimaksu maha arvata ei saa: see on osa kauba soetusmaksumusest. Toll tagastab tollimaksu või vabastab sellest ainult liidu tolliseadustikus nimetatud juhtudel, näiteks liigse sissenõudmise, puudustega kauba või tolli vea korral. Taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul, puudustega või lepingule mittevastava kauba puhul ühe aasta jooksul (liidu tolliseadustiku art 116 kuni 121).

Mõnel kaubal on ka dumpinguvastane tollimaks, sanktsioonid või litsentsinõue. Kontrolli meetmeid EMTS-ist enne tellimist.

Kas impordi käibemaksu saab piiril tasumise asemel deklareerida käibedeklaratsioonis?

Jah. Käibemaksukohustuslasest ettevõte, kes teavitab EMTA-t eelnevalt ja saab selle kinnituse, deklareerib impordi käibemaksu oma KMD-s ja arvab selle samas deklaratsioonis maha. Tollis raha ei maksta (KMS § 38 lg 2¹; käibemaksudirektiivi art 211).

Ilma selle loata tasutakse impordi käibemaks tollieeskirjade järgi vabasse ringlusse lubamisel (KMS § 38 lg 2). Sageli maksab selle ette tolliagent, kes võtab maksult tasu.

Tingimused (KMS § 38 lg 2¹ ja 2²):

• ettevõte on käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslane (piiratud maksukohustuslane seda kasutada ei saa);
• ta on olnud registreeritud vähemalt eelnenud 12 järjestikust kuud;
• nende 12 kuu jooksul ei ole ta esitanud ühtki deklaratsiooni hilinemisega ja tal ei ole olnud maksuvõlga;
• põhivara puhul 12 kuu tingimus ei kehti, kuid EMTA võib nõuda tagatist ja teatab sellest ettevõttele 5 tööpäeva jooksul.

Kuidas see käib (EMTA käsiraamat):

1. Taotle e-MTA-s tollilubade all luba kaubale või luba põhivarale. Põhivara puhul märgi impordi periood (kuni 3 kuud), hinnanguline väärtus ja kirjeldus.
2. EMTA kinnitab või keeldub 30 päeva jooksul (KMS § 38 lg 2³). Kauba loal ei ole lõppkuupäeva ja seda kontrollitakse igal kuul. Põhivara luba lõpeb oma tähtajaga.
3. Taotle luba enne kauba deklareerimist. Kauba loaga ettevõte ei vaja eraldi põhivara luba.
4. KMD-s täidab EMTA impordideklaratsioonide põhjal ette rea 4¹ (tasumisele kuuluv impordi käibemaks). Mahaarvamise kannab ettevõte ise ritta 5 ja 5.1 ning põhivara puhul ka ritta 5.2 (KMD vorm).

Kui igakuine kontroll leiab, et mõni tingimus ei ole enam täidetud, võib EMTA õiguse peatada. Kuue järjestikuse peatamiskuu järel või maksuotsusega võib EMTA õiguse kehtetuks tunnistada (KMS § 38 lg 2⁴ kuni 2⁶).

Uus ettevõte, kes ostab ühe suure põhivara, peaks taotlema põhivara loa enne vara saabumist. Ilma selleta peab ettevõte käibemaksu piiril ise rahastama ja saab selle tagasi alles hilisema KMD enammakse tagastusena.

Kas ettevõte vajab EORI numbrit?

Jah. Iga ettevõte, kes impordib, ekspordib või teeb muid tollitoiminguid oma nimel, vajab EORI numbrit. Eestis annab selle EMTA ja see kehtib kogu ELis (liidu tolliseadustiku art 9; tolliseaduse § 3 lg 1).

Eesti OÜ saab EORI numbri EMTA-lt ka siis, kui tema esimene import toimub teises liikmesriigis. Taotle seda e-MTA-s tolli all („Ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI)“). Taotleja peab olema juhatuse liige või omama EORI juurdepääsuõigust (EMTA, EORI).

Reeglid, mida teada (EMTA, EORI):

• ühel ettevõttel on üks EORI number, mida kasutatakse kõikjal ELis;
• seda on vaja ka siis, kui deklaratsiooni esitab tolliagent, sest deklaratsioon nimetab importija selle numbri järgi;
• Ühendkuningriigi GB EORI number ELis ei kehti.

Taotle numbrit kohe, kui esimest importi planeerid. Kuller võib ettevõttele saadetud paki kinni pidada, kuni EORI number on esitatud.

Kas kasutada tolliagenti või esitada impordideklaratsioon ise?

Mõlemad on võimalikud. Ettevõte võib esitada oma tollideklaratsiooni ise ilma tegevusloata (liidu tolliseadustiku art 170). Tolliagent on kasulik ühekordse, ebatavalise või suure väärtusega impordi puhul.

Tolliagent (tolliagentuur) tegutseb ettevõtte eest ühel kahest viisist (liidu tolliseadustiku art 18):

• Otsene esindamine: agent tegutseb ettevõtte nimel. Deklarant on ettevõte ja tollimaks on tema võlg.
• Kaudne esindamine: agent tegutseb oma nimel. Temast saab deklarant ja ta vastutab tollimaksu eest koos ettevõttega solidaarselt (liidu tolliseadustiku art 77 lg 3 ja art 84).

Eestis vajab tolliesindaja EMTA tolliagentuuri tegevusluba ka siis, kui ta tasu ei võta. Ainsad erandid on kitsas juhtum liidu tolliseadustiku art 18 lg 2 alusel ja eraisik, kes esindab teist eraisikut väljaspool majandustegevust (tolliseaduse § 17). EMTA avaldab tolliagentuuride nimekirja. Agendi volitad e-MTA-s või kirjaliku volikirjaga (liidu tolliseadustiku art 19; EMTA, tolliagentuurid). Andmete õigsuse eest vastutavad nii deklarant kui ka esindaja (liidu tolliseadustiku art 15 lg 2). Tolliagentuuri kaudu tasutud impordi käibemaksu arvab pärast vabasse ringlusse lubamist maha ettevõte, mitte agentuur (KMS § 31 lg 6 ja 7).

Ise esitades esita deklaratsioon elektrooniliselt EMTA impordisüsteemis e-MTA kaudu (EMTA, vabasse ringlusse lubamine). Vaja on EORI numbrit, tariifikoodi, tolliväärtust, lisadokumente ja eelneva dokumendi viidet.

See viide on kõige sagedasem tagasilükkamise põhjus. Väljastpoolt ELi saabuv kaup läheb esmalt ajutisele ladustamisele ajutise ladustamise deklaratsiooni alusel, mille esitab vedaja või kuller (liidu tolliseadustiku art 139 ja 145). Impordideklaratsioon peab viitama täpselt sellele dokumendile. Kui sisestad ajutise ladustamise deklaratsiooni MRN-i asemel lennuveokirja numbri või vale dokumendiliigi, ei leia süsteem kaupa üles. Küsi vedaja tolliosakonnast täpne dokumendiliigi kood, MRN, veodokumendi number ja ladustamiskoha kood. Seejärel esita uus deklaratsioon. Tagasi lükatud deklaratsiooni ei ole kunagi vastu võetud, seega ei ole midagi muuta (liidu tolliseadustiku art 172 kuni 174).

Kaup võib olla ajutisel ladustamisel kuni 90 päeva (liidu tolliseadustiku art 149). Teata kullerile ette, et ettevõte deklareerib saadetise ise.

Mis muutus 01.07.2026 väikese väärtusega saadetiste puhul, mis tulevad väljastpoolt ELi?

Kuni 150 euro väärtusega saadetiste tollimaksuvabastus lõppes 01.07.2026 (nõukogu määrus (EL) 2026/382). EMTA andmetel maksab ettevõttelt tarbijale saadetav kuni 150 euro väärtusega saadetis nüüd lisaks käibemaksule kindlat tollimaksu 3 eurot iga kaubakategooria kohta. Ettevõtete vaheline saadetis deklareeritakse tavapäraselt olenemata väärtusest ja sellelt makstakse tavalist tollimaksumäära (EMTA, saadetised alates 01.07.2026).

Impordi käibemaks kehtib igale saadetisele olenemata väärtusest (KMS § 13 lg 3¹). Kuni 150 euro väärtusega kaugmüügi puhul (mitte aktsiisikaup) võib müüja küsida käibemaksu juba ostu vormistamisel impordi ühtse kontaktpunkti (IOSS) erikorra alusel. Import on siis käibemaksust vabastatud (KMS § 43¹ lg 1, § 17 lg 1 p 11). Ilma IOSS-ita võib postiettevõtja või kuller koguda 24-protsendilise käibemaksu saajalt (KMS § 43²).

Mida see EMTA andmetel ettevõttele tähendab:

• ettevõtte ostetud saadetis, ka näidis, deklareeritakse täielikus impordiprofiilis selle tariifikoodi tavalise tollimaksumääraga;
• lihtsustatud profiil on ainult tarbijale suunatud kaugmüügi ja eraisikute vaheliste kingituste jaoks ning ettevõtte EORI numbrit seal ei kasutata;
• mitut kuni 150 euro väärtusega saadetist ei tohi 3-eurosest tollimaksust pääsemiseks üheks liita (EMTA, saadetised alates 01.07.2026) ja toll võib keelduda ühe saadetise osade kohta eraldi esitatud deklaratsioonidest (tolliseaduse § 28 lg 2);
• ettevõte arvab impordi käibemaksu maha tavapäraselt.

Kes esitab väikese väärtusega saadetise deklaratsiooni enne kauba saabumist, peab maksu ette tasuma koos 7 protsendiga. Erandid on maksu tasumise edasilükkamise õigus, eespool kirjeldatud KMD luba, IOSS ja kulleri erikord (tolliseaduse § 27 lg 2 ja 3).

2026. aasta lõpuks on välja kuulutatud veel muudatusi, nende seas saadetisepõhine tollikäitlustasu. Enne üksikasjadele tuginemist kontrolli EMTA lehte.

Millal tekib ettevõttel kütuse, alkoholi või tubaka aktsiisikohustus?

Ettevõte, kes ostab aktsiisikaupa Eestis tavahinnaga, ei võlgne midagi: aktsiis on hinnas. Ise tasub ta aktsiisi siis, kui impordib aktsiisikaupa väljastpoolt ELi või toob äritegevuseks teisest liikmesriigist kaupa, mille aktsiis on seal juba tasutud.

Aktsiisikaup on alkohol, tubakatooted, kütus ja elekter (ATKEAS § 1 lg 1). Maksukohustus tekib, kui kaup lubatakse tarbimisse, mis hõlmab ka importi, või kui see saabub teisest liikmesriigist Eestisse ilma aktsiisi peatamiseta (ATKEAS § 4¹ lg 1 p 4, § 24 lg 1).

• Import väljastpoolt ELi: deklarant tasub aktsiisi koos tollimaksu ja impordi käibemaksuga (ATKEAS § 9, § 10, § 22 lg 1 p 2, § 25 lg 4). Aktsiis on osa impordi käibemaksu maksustatavast väärtusest (KMS § 13 lg 1).
• Teises liikmesriigis aktsiisiga maksustatud kaup äritegevuseks, näiteks vein edasimüügiks: seda võib vastu võtta ainult sertifitseeritud kaubasaaja. Ettevõte registreerib iga saadetise EMTA-s ja annab tagatise enne lähetamist. Eesti aktsiisi deklareerib ja tasub ta 5 päeva jooksul (ATKEAS § 21¹ lg 1, § 25 lg 2², § 41 lg 1¹, § 44⁴; EMTA, aktsiisid).
• Kütus paagis: teisest liikmesriigist saabuva sõiduki standardpaagis olev kütus on aktsiisivaba, kui seda kasutatakse selles sõidukis ja seda ei tooda kaubanduslikul eesmärgil, näiteks müügiks või üleandmiseks. Sama kehtib rahvusvahelisel veol (ATKEAS § 69 lg 1 ja 2; direktiivi 2003/96/EÜ art 24). Väljastpoolt ELi tulles on kalendrikuu esimesel saabumisel vabastatud standardpaak ja kuni 10 liitrit kanistris, hilisematel saabumistel kehtivad kitsamad reeglid (ATKEAS § 68). Vabastatud kütust ei tohi sõidukist välja võtta, ladustada ega edasi anda.

Ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane ja soetab teisest liikmesriigist alkoholi, tubakatooteid või kütust (v.a maagaas), tasub ka Eesti käibemaksu olenemata summast. 10 000 euro piirmäär siin ei kehti (KMS § 3 lg 6 p 4, § 21 lg 2, § 38 lg 5). Aktsiisimäärad muutuvad sageli (ATKEAS § 46 ja § 66), seega kontrolli määra vabasse ringlusse lubamise päeval.

Kuidas kirjendada ja amortiseerida imporditud kallist põhivara?

Võta vara arvele soetusmaksumuses: ostuhind koos tollimaksu, tagastamatute maksude, veo, tolliagendi tasude ja muude kasutusvalmidusse viimise kuludega. Impordi käibemaks, mille ettevõte maha arvab, ei ole soetusmaksumuse osa. Amortiseeri vara selle kasuliku eluea jooksul alates päevast, mil see on kasutusvalmis. Eesti raamatupidamisreeglid ei luba ümberhindlust turuväärtusele.

Enne suurt importi valmistu selles järjekorras: EORI number, täielik käibemaksukohustuslaseks registreerimine, impordi käibemaksu põhivara luba ning tariifikoodi ja võimaliku litsentsinõude kontroll. Säilita tollideklaratsioon ja selle MRN: see on käibemaksu mahaarvamise tõend (KMS § 31 lg 4).

Reeglid tulenevad Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 5 (RTJ). Allpool toodud punktide numbrid on pärit redaktsioonist, mis kehtib 01.01.2027 või hiljem algavatele majandusaastatele. Varasemas redaktsioonis on samad põhimõtted.

• Soetusmaksumus (RTJ 5 p 11 ja 12): ostuhind koos tollimaksu ja tagastamatute maksudega ning otseselt seotud kulud, nagu vedu, paigaldus, testimine ja asjatundjate tasud. Ettevõttel, kellel ei ole mahaarvamise õigust, on impordi käibemaks soetusmaksumuse osa.
• Amortisatsioon (RTJ 5 p 21 kuni 30): soetusmaksumus miinus lõppväärtus jaotatakse kasuliku eluea peale, tavaliselt lineaarselt. Amortisatsioon peegeldab kasutamist, mitte turuväärtust. Ettevõte määrab oma meetodid ja määrad arvestuspõhimõtetes.
• Komponendid (RTJ 5 p 18 ja 19): olulist teistsuguse kasuliku elueaga osa, näiteks mootorit, amortiseeritakse eraldi.
• Hilisemad kulud (RTJ 5 p 31 ja 32): parendus või asendatud komponent, mis toob tulevikus kasu, lisatakse vara maksumusele ja vana osa jääkmaksumus kantakse maha. Tavapärane remont on kulu.
• Ümberhindlust ei ole (RTJ 5 p 83): lubatud on ainult soetusmaksumuse mudel. Võimalik on ainult allahindlus.

Käibemaksu järelarvestus: kui põhivara kasutamine maksustatava käibe jaoks muutub, korrigeeritakse mahaarvatud sisendkäibemaksu iga kalendriaasta lõpus 5 aasta jooksul, kinnisasja puhul 10 aasta jooksul (KMS § 32 lg 4 kuni 4²). Maksustatav müük selle perioodi jooksul loetakse perioodi lõpuni täielikuks maksustatavaks kasutuseks, seega ettevõte, kes arvas käibemaksu täielikult maha, tavaliselt midagi tagasi ei maksa. Kui müügihind on alla poole soetusmaksumusest, võib tagasimakse siiski tekkida (KMS § 32 lg 5 ja 5¹).

Sõiduautol on omad reeglid: sisendkäibemaksu 50-protsendiline piirang (KMS § 30 lg 3), mootorsõidukimaks ja registreerimistasu. Vaata juhendeid ametiauto isiklik kasutamine ja automaksu tasumine.

Üldine teave, mitte nõuanne sinu olukorra kohta. Seisuga 30.09.2026 kehtiv õigus.