Sisendkäibemaks, arved, kreeditarved ja käibedeklaratsioon Eestis

See juhend käsitleb käibemaksukohustuslasena registreeritud Eesti väikeettevõtte igakuist käibemaksutööd. Juhend selgitab, mida peab käibemaksuarve sisaldama, millal saab ettevõte oma ostude käibemaksu (sisendkäibemaksu) maha arvata ning kuidas toimivad kreeditarved, ettemaksuarved ja ebatõenäoliselt laekuvad nõuded. Samuti selgitab see käibedeklaratsiooni (KMD), selle arvete lisa (KMD INF), parandamist, tagastamist ja tasumist. Registreerimise ja piiriüleste teenuste kohta on eraldi juhendid: käibemaksukohustuslaseks registreerimine ning piiriüleste teenuste käibemaks ja OSS.

Lühidalt

• Käibemaksuarvel peab olema kümme kohustuslikku rekvisiiti ja see tuleb väljastada 7 kalendripäeva jooksul alates kauba või teenuse võõrandamisest või ettemaksu saamisest.
• Sisendkäibemaksu saab maha arvata ainult ettevõtluse tarbeks tehtud ostult ja nõuetekohase arve alusel. Puuduv arve ei lükka deklaratsiooni edasi: käibemaks arvatakse maha selle kuu deklaratsioonis, mil arve saabub.
• Ettevõttele arveldatud erakulult ei ole sisendkäibemaksu.
• Kreeditarve viitab ühele kindlale arvele ja läheb selle kuu deklaratsiooni, mil kreeditarve väljastatakse. Sellega ei saa lahendada tasumata jätmist.
• KMD ja KMD INF tuleb esitada järgmise kuu 20. kuupäevaks, igal kuul, ka nulldeklaratsioonina.
• Esitatud deklaratsiooni viga parandatakse algse kuu parandatud deklaratsiooniga ning juurde tulevalt maksult arvestatakse intressi 0,06 protsenti päevas.

Mida peab käibemaksuarve sisaldama ja millise tähtaja jooksul tuleb see väljastada?

Käibemaksuarvel peavad olema käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lõike 7 kohustuslikud andmed (rekvisiidid) ja arve tuleb väljastada 7 kalendripäeva jooksul alates kauba või teenuse võõrandamisest.

Kohustuslikud rekvisiidid on:

1. järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
2. müüja nimi, aadress ja käibemaksukohustuslase number (KMKR number, „EE“ ja 9 numbrit);
3. ostja nimi ja aadress;
4. ostja käibemaksukohustuslase number, kui maksu tasub ostja (pöördmaksustamine, ühendusesisene käive);
5. kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
6. kogus või maht;
7. kauba või teenuse võõrandamise või ettemaksu saamise kuupäev, kui see erineb arve väljastamise kuupäevast;
8. hind ilma käibemaksuta ja allahindlus, mis ei sisaldu hinnas;
9. maksustatav väärtus maksumäärade kaupa koos määraga (24, 13 või 9 protsenti) või maksuvaba summa;
10. käibemaksu summa eurodes, ka siis, kui arve on muus valuutas.

Mõnel arvel peab olema lisamärge (KMS § 37 lõiked 8 ja 8¹): 0-protsendilise või maksuvaba käibe õiguslik alus, pöördmaksustamise korral „pöördmaksustamine“, kasuminormatiivi erikorra märked, endale arve koostamise korral „endale arve koostamine“ ja kassapõhise arvestuse korral „kassapõhine käibemaksuarvestus“.

Tähtajad (KMS § 37 lõiked 1, 2 ja 2¹):

• 7 kalendripäeva kauba või teenuse võõrandamisest või kestva võõrandamise korral arveldusperioodi lõpust;
• 7 päeva ettemaksu saamisest (vt ettemaksuarve);
• järgmise kuu 15. kuupäev kauba ühendusesisese käibe korral ning üldreegli järgi maksustatava teenuse korral, mis osutatakse teise liikmesriigi ettevõtjale.

Eraisikule isiklikuks tarbeks müües ei ole arvet vaja, välja arvatud kauba kaugmüük, uue transpordivahendi võõrandamine ja maksuvaba eksport (KMS § 37 lõige 3).

Lihtsustatud arve on lubatud ainult kuni 160 euro ulatuses ilma käibemaksuta, reisijateveo korral ja automaatide tšekkide puhul, näiteks parkimis- või kütuseautomaatides. Ostja lisab arvele oma nime ja käibemaksukohustuslase numbri, et seda kasutada (KMS § 37 lõiked 9 kuni 11). Arve võib olla paberil või ostja nõusolekul elektrooniline (KMS § 37 lõige 6). Ostja, kes on äriregistris e-arve saajana registreeritud, võib nõuda e-arvet standardi EN 16931 järgi (raamatupidamise seaduse § 7¹ lõiked 3 ja 7). Arveid tuleb säilitada 7 aastat (KMS § 36 lõike 1 punkt 1).

Sagedased vead: pärast ärinime muutmist on arvel vana ärinimi, käibemaksukohustuslase numbri asemel on registrikood või puudub käibemaksu summa. EMTA lehekülg käibemaksuarvete kohta selgitab reegleid. Maksumäärad on leheküljel käibemaksumäärad Eestis ja käibemaksu kalkulaator lisab käibemaksu või arvutab selle summast välja.

Millal saab sisendkäibemaksu maha arvata ja mis saab siis, kui tarnija arve puudub?

Sisemaise ostu sisendkäibemaksu saab maha arvata, kui on täidetud kolm tingimust: ost teenib maksustatavat ettevõtlust, ettevõttel on nõuetekohane arve ja mahaarvamine tehakse õigel kuul. Kui arvet ei ole deklaratsiooni tähtajaks saabunud, esitatakse deklaratsioon õigel ajal ja käibemaks arvatakse maha hiljem, selle kuu deklaratsioonis, mil arve saabub.

1. Ettevõtluse tarbeks. Ost teenib maksustatavat käivet, sealhulgas 0-protsendilist käivet, mitte maksuvaba käivet ega isiklikku tarbimist (KMS § 29 lõige 1).
2. Nõuetekohane arve. Teiselt maksukohustuslaselt tehtud ostu kohta on vaja arvet, mis vastab §-le 37 (KMS § 31 lõige 1). Pöördmaksustatava soetuse puhul võib tugineda muule tõendile ja impordi puhul tollideklaratsioonile (KMS § 31 lõiked 2 kuni 4).
3. Õige kuu. Mahaarvamine kuulub selle kuu juurde, mil tekib tarnija käive: kauba lähetamine, teenuse osutamine või ettemaksu saamine, olenevalt sellest, mis toimub varem (KMS § 31 lõige 8 ja § 11 lõige 1). Kui arvet ei ole selle kuu deklaratsiooni esitamise ajaks saabunud, arvatakse käibemaks maha selle kuu deklaratsioonis, mil arve saadakse (KMS § 31 lõige 9).

Puuduv ostuarve ei ole seega viga, mis nõuaks parandatud deklaratsiooni. Viga on aga õigel ajal saabunud arve, mis jäi kirjendamata: sel juhul parandatakse õige kuu deklaratsiooni (KMS § 27 lõige 5).

Üks erand: kui tarnija kasutab kassapõhist arvestust (arvel on märge „kassapõhine käibemaksuarvestus“), arvatakse maha ainult tasutud osa, tasumise kuul (KMS § 31 lõige 10 ja § 44).

Puudustega arve ei ole § 37 kohane arve. Näiteks on arvel vale või vana ostja nimi, käibemaksukohustuslase numbri asemel registrikood või puudub käibemaksu summa. Palu tarnijalt parandatud arvet või parandusdokumenti, mis viitab algsele arvele (KMS § 37 lõige 4), ja arva käibemaks maha siis, kui see saabub. Kontrolli, et tarnija on käibemaksukohustuslane: sisendkäibemaks on ainult teisele maksukohustuslasele tasumisele kuuluv käibemaks (KMS § 29 lõike 3 punkt 1). EMTA lehekülg käibemaksu arvutamise kohta käsitleb ajastust.

Kas ettevõte võib erakulu käibemaksu maha arvata?

Ei. Omaniku isiklikuks tarbeks kasutatud kauba või teenuse käibemaks ei ole ettevõtte sisendkäibemaks, isegi kui arvel on ettevõtte nimi ja ettevõte selle tasus (KMS § 29 lõige 1). Kui ost teenib nii ettevõtlust kui ka isiklikku tarbimist, saab maha arvata ainult ettevõtlusega seotud osa (KMS § 29 lõige 4).

Mida teha:

1. Jäta arve KMD-st ja KMD INF-ist välja.
2. Lase omanikul summa ettevõttele tagasi maksta.
3. Palu tarnijal edaspidi esitada arve omanikule isiklikult.

Kui käibemaks on juba maha arvatud, paranda selle kuu deklaratsiooni (KMS § 27 lõige 5) ja tasu vahe koos intressiga 0,06 protsenti päevas (maksukorralduse seaduse (MKS) § 115 lõige 1 ja § 117 lõige 1).

Kui ettevõttele summat tagasi ei maksta, tuleb tasuda tulumaksu. Juhatuse liikme või töötaja puhul on tasutud erakulu erisoodustus, mida maksustatakse määraga 22/78 (tulumaksuseaduse (TuMS) § 48), ja lisaks tuleb tasuda sotsiaalmaksu (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkt 7). Muul juhul on see ettevõtlusega mitteseotud kulu või varjatud kasumieraldis, mida samuti maksustatakse määraga 22/78 (TuMS § 50 ja § 51). Pikalt avatud nõuet osaniku vastu võidakse maksustada varjatud kasumieraldisena (TuMS § 50²). Ettevõtte sõiduauto puhul kehtib eriline 50-protsendiline piirang: vt ametiauto isiklik kasutamine.

Kuidas jagada sisendkäibemaks maksustatava ja maksust vabastatud tegevuse vahel?

Kuludelt, mis teenivad ainult maksustatavat käivet, arvatakse käibemaks maha täielikult. Kuludelt, mis teenivad ainult maksust vabastatud käivet, ei arvata maha midagi. Ühiste kulude käibemaks jagatakse maksustatava käibe ja kogukäibe suhte järgi (KMS § 33).

Väikeettevõtte tavalised maksust vabastatud tegevused on kinnisasja üürimine (kui ettevõte ei ole valinud mitteeluruumi üürimise maksustamist), osade ja väärtpaberite müük, laenud ja muud finantsteenused, kindlustus ja koolitus (KMS § 16).

• Proportsioon. Mahaarvamisõigusega käive, sealhulgas 0-protsendiline ja välisriigis maksustatav käive, jagatakse kogu käibega ja ümardatakse ülespoole täisprotsendini. Põhivara müük ning juhuslikud finants- ja kinnisvaratehingud jäetakse välja (KMS § 32 lõiked 1 ja 2).
• Aasta jooksul kasutatakse eelmise aasta proportsiooni. Aasta lõpus arvutatakse tegeliku proportsiooni järgi ümber ja vahe kantakse aasta viimasesse deklaratsiooni (KMS § 33 lõige 2). Esimesel tegevusaastal palub ettevõte Maksu- ja Tolliametil määrata prognoositava proportsiooni.
• Põhivara mahaarvamist korrigeeritakse kinnisasja puhul 10 kalendriaasta ja muu põhivara puhul 5 aasta jooksul (KMS § 32 lõiked 4 kuni 5¹).

Kas vastuvõtukulude, kingituste ja töötajate toitlustamise käibemaksu saab maha arvata?

Külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks ja majutamiseks kasutatud kauba ja teenuse käibemaksu ei saa maha arvata (KMS § 30 lõige 1). See hõlmab äripartneritega söömist, klientidele korraldatud üritusi, töötajate lõunaid ja jõulupidu. Erand on töötajate majutus töölähetuse ajal (KMS § 30 lõige 2).

Ärikingitused toimivad teisiti. Kui kingitud kauba sisendkäibemaks arvatakse maha, on kingitus käive ja selle soetusmaksumuselt tuleb arvestada käibemaks (KMS § 2 lõige 6, § 4 lõike 1 punkt 2 ja § 12 lõige 6). Näidised ja kuni 10 euro väärtusega reklaamkaubad ei ole käive, seega jääb nende käibemaks mahaarvatavaks (KMS § 4 lõike 2 punkt 6).

Tulumaksul on omad piirmäärad. Vastuvõtukulud on tulumaksuvabad kuni 50 eurot kuus pluss 2 protsenti selle kuu sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksetest ning kuni 21-eurose käibemaksuta väärtusega reklaamesemed ei ole kingitused (TuMS § 49 lõiked 1 ja 4). Ka tulumaksu piirmäära sisse jääva vastuvõtu käibemaksu ei saa maha arvata.

Kuidas kreeditarve toimib ja millisesse perioodi see läheb?

Kreeditarve on dokument, mis viitab ühele kindlale varasemale arvele ja muudab seda, näiteks hilisema allahindluse, tagastatud kauba või tühistatud tellimuse korral. Seda käsitatakse arvena (KMS § 37 lõige 4). Kui kreeditarve väljastatakse pärast algse kuu deklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka ostja seda selle kuu deklaratsioonis, mil kreeditarve väljastati (KMS § 29 lõige 7).

• Sisu. Oma number ja kuupäev, osapooled, algse arve number ning vähendatud maksustatav väärtus ja käibemaks algse käibe maksumääraga.
• Ainult üks arve. Kreeditarve võib olla seotud ainult arvega, mida see nimetab. Üks koondkreeditarve mitme arve kohta ei ole lubatud (KMS § 29 lõige 7).
• KMD INF. Kreeditarve kajastub väljastamise kuul negatiivse reana.
• Enne esitamist. Kui arvet muudetakse enne algse kuu deklaratsiooni esitamist, parandatakse see samas deklaratsioonis.

Kreeditarve on mõeldud tehingu asjaolude muutumise jaoks. See ei ole vahend:

• vea parandamiseks algses deklaratsioonis, näiteks vale maksumäär või ununenud müük: paranda algse kuu deklaratsiooni (KMS § 27 lõige 5; vt parandamine);
• ostja maksmata jätmise korral: § 29 lõiget 7 ei kohaldata sõnaselgelt kreeditarvele, mis väljastatakse seetõttu, et arve jäi tasumata. Kasuta ebatõenäoliselt laekuva nõude reeglit.

EMTA lehekülg käibemaksu korrigeerimise kohta teeb sama vahet asjaolude muutumise ja deklareerimisvea vahel.

Kas käibemaksu saab tagasi arvelt, mida ostja kunagi ei tasu?

Jah, kuid ainult KMS § 29¹ ebatõenäoliselt laekuva nõude reegli järgi ja mitte varem kui 12 kuud pärast maksetähtpäeva. Kõik järgmised tingimused peavad olema täidetud (KMS § 29¹ lõige 1):

1. ettevõte väljastas § 37 kohase arve;
2. ettevõte deklareeris käibemaksu käibe tekkimise kuu deklaratsioonis;
3. ettevõte ei müünud ega loovutanud nõuet;
4. maksetähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud ja kõige rohkem 3 aastat (3 aasta piirangut ei kohaldata nõudele, mille käibemaks ületab 30 000 eurot ja mille on kinnitanud jõustunud kohtuotsus, vt punkt 6);
5. ettevõte kandis nõude raamatupidamises maha, sest seda ei olnud võimalik kõigist pingutustest hoolimata sisse nõuda, või sest sissenõudmine maksaks rohkem, kui see tooks;
6. kui nõude käibemaks ületab 30 000 eurot, on nõude kinnitanud jõustunud kohtuotsus;
7. ostja ei ole TuMS § 8 tähenduses seotud isik;
8. ettevõte teatas ostjale mahakandmise kuul kirjalikult mahakandmisest ja käibemaksu summast.

Käibemaksu vähendatakse mahakandmise kuu deklaratsioonis (KMS § 29¹ lõige 2). Kui ostja maksab hiljem, maksustatakse tasutud osa uuesti tasumise kuul ja ostja, kes teate sai, lisab mahaarvatud käibemaksu tagasi (KMS § 29¹ lõiked 3 ja 4). Kuni tingimused ei ole täidetud, kuulub käibemaks tasumisele.

Kuidas toimib ettemaksuarve ja milline määr kehtib pärast määra muutumist?

Enne kauba või teenuse võõrandamist saadud ettemaks tekitab saadud summa ulatuses käibe (KMS § 11 lõike 1 punkt 2 ja lõige 3). Müüja väljastab ettemaksuarve 7 päeva jooksul pärast makse saamist (KMS § 37 lõige 2) ja deklareerib käibemaksu saamise kuul. Ostja arvab selle maha samal kuul, selle arve alusel (KMS § 31 lõiked 8 ja 9).

• Lõpparvel on näidatud kogusumma, sellest arvatakse maha ettemaks ja käibemaks arvestatakse ainult ülejäänud osalt.
• Erand on kauba ühendusesisene käive: seal ettemaks käivet ei tekita (KMS § 11 lõige 2).
• Kui tehing jääb ära ja ettemaks tagastatakse ilma kauba või teenuse võõrandamiseta, võib selle käibemaksu jätta arvestamata (KMS § 29 lõige 9). Kui selle kuu deklaratsioon on juba esitatud, väljasta kreeditarve, mis viitab ettemaksuarvele.

Määra muutumine. Käibemaksu arvestatakse käibe tekkimise päeval kehtiva määraga (KMS § 29 lõige 13). Standardmäär tõusis 01.07.2025 22 protsendilt 24 protsendini. 2025. aasta juunis saadud ettemaksule jäi 22 protsenti, ülejäänud osale, mis võõrandati või tasuti alates juulist, kehtis 24 protsenti. Arve üksi käivet ei tekita. Kreeditarvel kasutatakse algse käibe määra. Määrad on 24, 13 ja 9 protsenti (KMS § 15) ning kavandatud tagasipöördumine 22 protsendini jäi ära, kui julgeolekumaksu seadus kehtetuks tunnistati (muutmise seadus, RT I, 08.07.2025, 1). 30.09.2026 seisuga ei ole määra muutmist kavandatud. Määrade ajalugu on leheküljel käibemaksumäärad Eestis.

Millal tuleb esitada käibedeklaratsioon (KMD) ja mis läheb KMD INF lisasse?

Iga kalendrikuu käibedeklaratsioon (KMD) ja selle lisa KMD INF tuleb esitada järgmise kuu 20. kuupäevaks ning käibemaks tuleb tasuda samaks kuupäevaks (KMS § 27 lõige 1 ja § 38 lõige 1). Kui 20. kuupäev langeb puhkepäevale või riigipühale, nihkub tähtaeg järgmisele tööpäevale (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõige 8 koos MKS § 50 lõikega 1). Kuupäevad on maksutähtaegade kalendris.

Nulldeklaratsioonid. Iga registreeritud maksukohustuslane esitab deklaratsiooni ka tühja kuu kohta, erandeid ei ole (KMS § 27 lõike 2 punkt 1). Maksu- ja Tolliamet võib registrist kustutada ettevõtte, mis ei ole kuue järjestikuse kuu jooksul deklaratsiooni esitanud (KMS § 22 lõige 3). Ettevõte võib taotleda registrist kustutamist, kui tema Eesti maksustatav käive ei ületanud jooksval ega eelmisel kalendriaastal 40 000 eurot ega ületa seda ka järgmise 12 kuu jooksul (KMS § 22 lõige 1).

Esitamine on elektrooniline, e-MTA-s või tarkvara kaudu, kui ettevõte on olnud registreeritud 12 kuud või kui lisas on üle viie arve (KMS § 27 lõige 1¹).

KMD INF loetleb arved ükshaaval (KMS § 27 lõiked 1² kuni 1⁴; vormi juhend):

• osas A on müügiarved ja osas B ostuarved nende partneritega, kellel on Eesti registrikood. Eraisikutele ja Eesti koodita välisettevõtetele väljastatud arveid ei näidata;
• näidatakse ainult arveid, millel on käibemaks määraga 24, 13 või 9 protsenti (kreeditarvel või parandusel ka vana määr). Arveid, millel on ainult 0-protsendiline või maksuvaba summa, ei näidata;
• arved näidatakse ainult siis, kui partneri käibemaksuta kogusumma kuus on vähemalt 1 000 eurot, eraldi müügi ja ostu kohta. Kui piir on ületatud, näidatakse iga selle partneri arve ja kreeditarve sel kuul eraldi real, kreeditarved negatiivse summana;
• osas B näidatakse ainult arveid, mille käibemaks arvatakse maha, seega jääb puudustega või erakulu arve välja.

Kauba ühendusesisese käibe ja teise liikmesriigi ettevõtjale osutatud teenuste kohta tuleb kuni 31.12.2026 esitada ka VD aruanne 20. kuupäevaks (KMS § 28).

Alates 2027. aastast. 01.01.2027 jõustuva käibemaksuseaduse redaktsiooni järgi tunnistatakse VD aruanne kehtetuks ja KMD muutub üheks arvetasandi andmete kogumiks (KMS alates 01.01.2027). Maksu- ja Tolliameti teatel on andmepõhine esitamine võimalik alates 2027. aasta aprillist (EMTA). Küsi Maksu- ja Tolliametilt, kuidas esitada 2027. aasta jaanuari kuni märtsi deklaratsioonid.

Kuidas parandada esitatud käibedeklaratsiooni ja kui kiiresti makstakse käibemaks tagasi?

Viga parandatakse uue KMD (ja KMD INF) esitamisega algse kuu kohta, mitte jooksva kuu deklaratsioonis (KMS § 27 lõige 5). See hõlmab ununenud müügiarvet, vale maksumäära, ilma nõuetekohase arveta mahaarvatud sisendkäibemaksu ja õigel ajal saabunud, kuid kirjendamata arvet. Jooksvasse kuusse lähevad ainult asjaolude muutus (kreeditarved) ja hilja saabunud ostuarve (sisendkäibemaks).

• Kui viga vähendas käibemaksu, teavita Maksu- ja Tolliametit viivitamata (MKS § 89 lõige 1). Parandatud deklaratsioon teeb seda. Ära viivita sellega, näiteks majandusaasta aruandeni.
• Juurde tulevalt maksult arvestatakse intressi 0,06 protsenti päevas alates algsele tähtpäevale järgnevast päevast (MKS § 115 lõige 1 ja § 117 lõige 1).
• Ettevõtte kasuks tehtav parandus võib oodata, 3-aastase maksusumma määramise aegumistähtaja piires (MKS § 98 lõige 1).

Tagastamine. Kui sisendkäibemaks on suurem kui arvestatud käibemaks, tagastatakse vahe (KMS § 34 lõige 1). Esmalt kantakse see ettemaksukontole ja sellega tasutakse muid makse (MKS § 105 lõige 3). Raha väljamaksmiseks esita e-MTA-s taotlus koos pangaandmetega. Maksu- ja Tolliamet maksab raha välja 60 päeva jooksul taotluse esitamisest või, kui taotlus esitati varem, maksu tähtpäevast (MKS § 106 lõiked 2 ja 3). Kui ametil on põhjust karta, et raha ei ole võimalik tagasi nõuda, ja ta küsib ettevõttelt või kolmandalt isikult lisatõendeid, võib ta seda tähtaega põhjendatud otsusega pikendada kuni 60 päeva võrra, 30 päeva kaupa (KMS § 34 lõiked 2 ja 3). Hilinenud tagastamiselt makstakse 0,06 protsenti päevas (MKS § 116 lõige 2) ja kuni 10-eurone summa tagastatakse ainult eraldi taotluse alusel (MKS § 106 lõige 6).

Kuidas tasuda käibemaksu ettemaksukonto kaudu ja mis saab hilinenud tasumise korral?

Kõik maksud tasutakse Maksu- ja Tolliameti ühele ettemaksukontole ettevõtte viitenumbriga. Igal tähtpäeval tasaarveldab amet deklareeritud maksud konto jäägiga, taotlust ei ole vaja (MKS § 105 lõiked 2 ja 3).

• Raha peab laekuma 20. kuupäevaks: arvesse läheb laekumise päev (MKS § 105 lõige 5).
• Jäägiga tasutakse esmalt vanemad võlad. Tasumata palgamaksud, mille tähtpäev on 10. kuupäeval, kaetakse enne 20. kuupäeval tasumisele kuuluvat käibemaksu (MKS § 105 lõige 6).
• Püsiv jääk katab ka varasemate kuude hilisemad parandused, sest intressi arvestatakse ainult maksult, mis jäi tähtpäevaks tasumata (MKS § 115 lõige 1).

Tähtpäevaks katmata käibemaksult arvestatakse intressi 0,06 protsenti päevas kuni tasumiseni (MKS § 115 lõige 1 ja § 117 lõige 1). Ajutistes raskustes ettevõte võib taotleda maksuvõla tasumise ajatamist (MKS § 111). Esita deklaratsioon õigel ajal ka siis, kui maksta ei ole võimalik: kuni deklaratsioon puudub, võib Maksu- ja Tolliamet tagastamise kinni pidada (MKS § 107 lõige 3¹). Vt EMTA lehekülg käibemaksu tasumise kohta.

Üldine teave, mitte nõuanne sinu olukorra kohta. Seisuga 30.09.2026 kehtiv õigus.