Asutaja välismaal: maksuresidentsus, püsiv tegevuskoht ja kontrollitava välisühingu reeglid

See juhend on mõeldud Eesti ühingu omanikule, kes elab, töötab või kolib üle piiride: e-residendile, kes juhib OÜ-d oma kodust, või asutajale, kes kolib Eestisse või Eestist ära. Juhend selgitab, mida Eesti õigus otsustab isiku ja ühingu residentsuse kohta ning kus hakkab kehtima teise riigi õigus. Suur osa vastusest sõltub teisest riigist ja selle topeltmaksustamise vältimise lepingust Eestiga. Lepingu poole mõne riigi kohta leiad topeltmaksustamise vältimise lepingute lehtedelt (inglise keeles).

Lühidalt

• Oled Eesti maksuresident, kui elad Eestis või viibid siin 12 kuu jooksul vähemalt 183 päeva. E-residentsus ei tee sinust residenti. Loe edasi
• Sinu OÜ on alati Eesti resident. Sinu elukohariik võib seda siiski oma residendiks pidada, kui juhid ühingut sealt. Loe edasi
• Kui juhid OÜ-d oma kodust välismaal, on ühingul seal sageli püsiv tegevuskoht ja see riik maksustab selle kasumi. Loe edasi
• Mitteresidendile makstavalt juhatuse liikme tasult tuleb tasuda Eesti tulumaks ja ilma A1-tõendita 33 protsenti sotsiaalmaksu. Loe edasi
• Sinu elukohariik võib maksustada OÜ jaotamata kasumit oma kontrollitava välisühingu (CFC) reeglite järgi. Loe edasi
• Eestis ei ole füüsilise isiku lahkumismaksu ega kinkemaksu. Riigis, kust lahkud, võivad need olla. Loe edasi
• Pangad ja nõustajad teatavad sinu kontodest ja skeemidest sinu elukohariigi maksuhaldurile. Loe edasi

Kuidas Eesti otsustab, kas oled maksuresident?

Oled Eesti maksuresident, kui sinu elukoht on Eestis või kui viibid Eestis mis tahes 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva (TuMS § 6 lg 1). Kui täidad 183 päeva tingimuse, oled resident alates saabumise päevast.

• Elukoht. See on koht, kus elad „alaliselt või peamiselt“ (MKS § 9 lg 1, TsÜS § 14). Elukohti võib olla mitu. Maksu- ja Tolliamet (EMTA) ütleb, et sulle kuuluv eluruum, mille oled välja üürinud, ei ole sinu elukoht (EMTA: maksuresidentsus).
• 183 päeva. Arvesse läheb iga Eestis viibitud päev või päeva osa, mis tahes põhjusel. Ära loe ainult tööpäevi.
• Millelt tasud maksu. Resident tasub Eesti tulumaksu kogu maailmast saadud tulult. Mitteresident tasub maksu ainult Eestist saadud tulult (TuMS § 6 lg 1 ja 3).
• Mis ei tee sind residendiks. E-residentsus, Eesti digitaalne isikutunnistus ega Eesti ühingu omamine.

Teata EMTA-le residentsuse muutumisest vormil R nii saabumisel kui ka lahkumisel (TuMS § 6 lg 6, EMTA: residentsuse määramine). Et sind lahkumisel mitteresidendina registreeritaks, esita vorm R koos uue elukohariigi maksuhalduri residentsustõendiga (EMTA: residentsuse määramine).

Kui mõlemad riigid peavad sind oma residendiks. Topeltmaksustamise vältimise leping on Eesti reegli suhtes ülimuslik (TuMS § 6 lg 5). Enamik Eesti lepinguid kasutab samas järjekorras samu kriteeriume:

1. Riik, kus sul on alaline kodu.
2. Kui see ei otsusta, siis riik, kus on sinu eluliste huvide kese: perekondlikud, sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed.
3. Seejärel riik, kus tavaliselt elad.
4. Seejärel sinu kodakondsus.
5. Viimasena kahe maksuhalduri kokkulepe.

Lepingu kasutamiseks esita residentsustõend riigist, mis jääb peale, Eesti puhul EMTA vorm TM3. Leping otsustab residentsuse ainult lepingu kohaldamiseks. Teises riigis tuleb sul siiski esitada deklaratsioon, kui selle riigi õigus seda nõuab. Pea reisipäevikut ja hoia alles alalise kodu tõendid, näiteks üürileping ja elukoha registreering.

Kas sinu ühing võib saada maksuresidendiks välismaal?

Jah. Eesti peab residendiks iga Eesti õiguse alusel asutatud ühingut (TuMS § 6 lg 2). Paljud teised riigid peavad välismaist ühingut samuti residendiks, kui seda juhitakse nende territooriumilt. Kui teed kõik OÜ otsused kodus sellises riigis, võib OÜ olla resident mõlemas riigis.

EMTA hoiatab e-residente just selle eest: Eesti ühingu tulu maksustatakse ka välismaal, kui juhtimine toimub väljaspool Eestit (EMTA: ettevõtete maksukohustused).

Mis Eestis ei muutu:

• OÜ jääb Eesti registrisse ja Eesti äriõiguse alla.
• Ta tasub endiselt Eesti tulumaksu kasumi jaotamisel ja esitab endiselt TSD iga kuu kohta, kus on palk, juhatuse liikme tasu, dividend, erisoodustus või muu maksustatav sündmus (TuMS § 40, 50 ja 54). Vaata juhendit tulumaks väljamaksetelt ja mõistet TSD.

Kui mõlemad riigid peavad ühingut oma residendiks, otsustab topeltmaksustamise vältimise leping ja lepingud on erinevad. Mõni leping annab ühingu riigile, kus asub selle tegelik juhtimiskoht. Teised jätavad küsimuse kahe maksuhalduri kokkuleppe hooleks. Mõne sellise lepingu järgi võivad mõlemad riigid ühingut kokkuleppeni täies ulatuses maksustada või ei saa ühing lepingu soodustusi üldse. Loe oma riigiga sõlmitud lepingut. Lepingu puudumisel maksustavad mõlemad riigid täies ulatuses.

Enne kasumi jaotamist sellises olukorras võid küsida EMTA-lt siduvat eelotsust (MKS § 91¹) või taotleda lepingu vastastikuse kokkuleppe menetlust. Räägi teise riigi maksunõustajaga enne sinna kolimist, mitte pärast seda.

Kas kodus välismaal töötamine loob püsiva tegevuskoha?

Sageli jah. Kodukontor välismaal muutub sinu OÜ püsivaks tegevuskohaks, kui OÜ äritegevust tehakse selle kaudu püsivalt või kui sõlmid seal tavaliselt OÜ lepinguid. Ühe inimesega OÜ puhul, mille omanik töötab kodus teises riigis, kehtivad tavaliselt mõlemad tingimused. Siis maksustab see riik püsiva tegevuskoha kasumit.

Teine riik kohaldab oma õigust ja oma lepingut Eestiga. Eesti õigus kasutab sama mõtet välismaise ühingu kohta Eestis: püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu mitteresident teeb püsivat tegevust, või esindaja, kes sõlmib lepinguid (TuMS § 7, MKS § 9 lg 3). Ettevalmistav või abistav töö püsivat tegevuskohta ei loo. Ka lühike viibimine või puhkus seda ei loo.

Eesti registriaadress või virtuaalkontor ei takista püsiva tegevuskoha tekkimist välismaal.

Kui püsiv tegevuskoht on olemas:

• Teine riik maksustab kasumit, mis kuulub püsivale tegevuskohale. Kui teed kogu töö seal, on see sageli suur osa kasumist.
• Püsiv tegevuskoht võib olla kohustatud end selles riigis registreerima, pidama arvestust ja esitama deklaratsioone.
• Eestis on dividend, mis makstakse EMP riigis või Šveitsis asuva püsiva tegevuskoha kasumist või mujal asuva püsiva tegevuskoha kasumist, mida seal on maksustatud, Eesti ettevõtte tulumaksust vaba (TuMS § 50 lg 1¹ p 2 ja 4, EMTA: ettevõtete maksukohustused).

Sinu enda tasule kehtivad muud reeglid. Vaata ka juhendit juhatuse liikme tasu.

Juhatuse liikme tasu puhul on rahvusvaheline leping:

• ELis, EMPs ja Šveitsis määrus (EÜ) nr 883/2004. Seda tõendab sinu elukohariigi A1-tõend. EMTA ütleb, et juhatuse liikme tasult ei tule sotsiaalmaksu tasuda ainult siis, kui sul on see A1-tõend.
• Ühendkuningriigi puhul ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepingu sotsiaalkindlustuse protokoll koos Ühendkuningriigi kindlustuskaitse tõendiga.
• Mõne muu riigi puhul Eesti kahepoolne sotsiaalkindlustusleping.

Kui ühtegi neist ei ole, nagu enamiku Euroopast väljaspool elavate e-residentide puhul, tasub OÜ täies ulatuses 33 protsenti lisaks sinu elukohariigi maksetele. Kontrolli seda enne esimest makset ja hoia A1-tõendit palgaarvestuse toimikus.

Mis näitab, et ühingut juhitakse Eestist?

Tõendid, et äritegevuse peamised otsused tehakse tõesti Eestis. Registriaadress ja Eesti raamatupidaja üksi seda ei tõenda.

Eesti õigus ei nõua juhtimist Eestist, sest OÜ on resident asutamise alusel (TuMS § 6 lg 2). Küsimus tuleb teisest riigist või lepingust. Juhatus juhib ja esindab OÜ-d (ÄS § 180 lg 1), seega on peamine asjaolu see, kus juhatuse liikmed töötavad.

Hoia koos järgmisi tõendeid:

• Juhatus. Vähemalt üks juhatuse liige, kes elab või töötab Eestis ja teeb tegelikke otsuseid, mitte nominaalne juht, kes allkirjastab, mida talle saadad. Juhatuse liikmete reisiandmed.
• Otsused. Otsused, kus on kirjas, kus need tehti, ja Eestis peetud koosolekute protokollid.
• Tegevus. Kontor Eestis (üürileping, mitte ainult teenusaadress), Eestis töötavad inimesed ning Eestist läbiräägitud ja allkirjastatud lepingud.
• Haldus. Raamatupidamine, pank ja õigusnõustajad Eestis. Raamatupidamise dokumente säilitatakse seitse aastat (RPS § 12).
• OÜ residentsustõend EMTA-lt.

Kui juhatuse aadress on välismaal, peab OÜ määrama Eestis kontaktisiku (ÄRS § 24). Juba see asjaolu näitab, et ühingut juhitakse väljaspool Eestit. Vaata juhendit aadress ja kontaktisik.

Levinud vead: juhatuse koosolekud Eestis on ainult paberil, aga iga otsus tehakse välismaalt e-posti teel, ja nominaalne juhatuse liige ei tunne äritegevust. Välismaale kolides on sageli odavam leppida sellega, et ühingut juhitakse seal, ja sellega arvestada, kui luua Eestis sisu, mis maksukontrollis ei pea.

Kas sinu elukohariik võib maksustada ühingu jaotamata kasumit?

Jah. Sinu elukohariik võib käsitada OÜ-d kontrollitava välisühinguna (CFC) ja maksustada sind või sinu emaettevõtet igal aastal kasumi pealt, mida OÜ ei ole jaotanud. Eesti ei maksusta jaotamata kasumit, seega loetakse OÜ sageli madala maksustamisega ühinguks.

• Omanik on ühing. Igal ELi liikmesriigil on maksustamise vältimise vastase direktiivi alusel ühingute kohta CFC reeglid (ATAD artiklid 7 ja 8). OÜ on kontrollitav välisühing, kui omanikule kuulub üle 50 protsendi ja OÜ tegelikult tasutud maks on väiksem kui vahe maksu vahel, mida ta omaniku riigis tasuks, ja maksu vahel, mida ta tasub. Tavaliselt on sihtmärk passiivne tulu, näiteks intress, litsentsitasud ja dividendid. Ühing, millel on tegelik majandustegevus koos töötajate, seadmete, vara ja ruumidega, võib passiivse tulu mudeli puhul reeglist välja jääda.
• Omanik oled sina. Direktiiv ei hõlma füüsilisi isikuid. Mõnel riigil on residentidest füüsiliste isikute kohta oma CFC reeglid. Kontrolli oma riigi reegleid.
• Eesti enda reegel hõlmab ainult Eesti emaettevõtteid (TuMS § 54³). Residendist füüsilist isikut maksustab Eesti kontrollitava välisüksuse eest ainult siis, kui see asub mittekoostöövalmis jurisdiktsioonis (TuMS § 22).

Mida teha: jaota OÜ tulu liikide kaupa, loo aktiivsele äritegevusele tegelik sisu ja arvesta passiivse valdusühingu puhul CFC maksuga. Hoia oma elukohariigi nõustaja jaoks valmis Eesti raamatupidamine ja tulu jaotus. Sinu elukohariigi CFC maks on isiklik. Seda ei saa hiljem tasaarvestada Eesti maksuga, mis tekib kasumi jaotamisel.

Kas välismaale kolimisel tuleb tasuda lahkumismaksu?

Eestis füüsiline isik seda ei tasu. Eesti maksustab sinu kasu osadelt ainult siis, kui need müüd või muul viisil võõrandad (TuMS § 15 lg 1). Võid Eestist lahkuda koos oma osadega ja lahkumisel ei teki sul maksukohustust.

Riik, kust lahkud, võib lahkumisel maksustada sinu osade realiseerimata kasu. ELis lükatakse sellise maksu tasumine sageli edasi või tasutakse see osade kaupa, koos iga-aastaste aruannete ja tingimustega, mis kehtivad aastaid. Küsi enne kolimist selle riigi nõustajalt ja märgi lahkumise päeval kõik järgmised vormid ja tähtajad oma kalendrisse.

Ühingute jaoks on Eestis lahkumismaks olemas. Ühing, mis viib vara üle välismaal asuvasse püsivasse tegevuskohta või mis kustutatakse registrist, kui tema vara lahkub Eestist, tasub kasult maksu. ELis ja EMPs võib ta seda tasuda osade kaupa viie aasta jooksul (TuMS § 54⁵ ja § 50 lg 2², ATAD artikkel 5).

Kas pereliikmelt saadud kingitust maksustatakse Eestis?

Ei. Eestis ei ole kinkemaksu ega pärandimaksu ning füüsiliselt isikult saadud kingitus ei ole maksustatav tulu (TuMS § 19 lg 3 p 6). Sa ei deklareeri seda Eesti tuludeklaratsioonil.

Teine riik võib seda maksustada. Riigid maksustavad kingitust sageli siis, kui kinkija elab kinkimise päeval seal, kui saaja on seal viimastel aastatel elanud või kui vara asub seal. Eestil ei ole ühtegi kinkemaksu lepingut, seega ei kõrvaldata topeltmaksustamist alati. Hangi enne ülekannet kinkija riigist kirjalik arvamus ning vormista kingitus kinkelepingu ja pangaülekannetega.

Mida saab Eesti resident tuludeklaratsioonil maha arvata?

2026. aastal saab resident maha arvata:

• maksuvaba tulu 8400 eurot aastas või 9312 eurot alates aastast, mil jõuad Eesti vanaduspensioniikka (TuMS § 23 lg 1, § 23⁵ lg 1). Vaata mõistet maksuvaba tulu.
• koolituskulud ja kingitused EMTA nimekirjas olevatele mittetulundusühingutele kokku kuni 1200 eurot ja kuni 50 protsenti Eestis maksustatavast tulust pärast ettevõtlusega seotud mahaarvamisi (TuMS § 26, 27 ja 28² lg 1).
• maksed täiendavasse kogumispensioni (III sammas), kuni 15 protsenti tulust ja kuni 6000 eurot (TuMS § 28).
• Eesti kohustuslikud kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksed ning välismaal tasutud kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed, kuid mitte neid, mis on tasutud Eestis maksustamata tulust (TuMS § 28¹).

Eluasemelaenu intressi enam maha arvata ei saa. Mahaarvamine kaotati alates 01.01.2024 ja viimane deklaratsioon, kus see oli, oli 2023. aasta deklaratsioon (EMTA: eluasemelaenu intress).

Deklaratsiooni tähtaeg on järgmise aasta 30. aprill (TuMS § 44 lg 1). Kui saabud või lahkud aasta jooksul, deklareerid ainult residentsuse kuud koos proportsionaalselt vähendatud maksuvaba tuluga (TuMS § 44 lg 1²).

Kas sinu elukohariigi maksuhaldur näeb ühingut ja selle kontosid?

Eelda, et näeb. EMTA vahetab maksuteavet teiste ELi liikmesriikide ja lepingupartneritega (MKS § 51¹ ja 51²) ning kehtib mitu automaatset teabevahetust (EMTA: maksuteabe vahetus):

• CRS ja DAC2. Pangad teatavad igal aastal teiste riikide residentide kontodest. Passiivse ühingu, näiteks portfelliinvesteeringuid hoidva valdusühingu puhul teatab pank sinu riigile ka isikud, kes seda kontrollivad, tavaliselt sind. Tegutsevaid tütarettevõtjaid omav valdusühing loetakse aktiivseks ja selle omanikke ei tuvastata. Selle aluseks on sinu enesekinnitus pangale ja see peab olema õige.
• DAC6. Nõustaja (või sina, kui nõustajat ei ole) teatab teatud tunnustega piiriülesest maksuskeemist 30 päeva jooksul.
• DAC7. Platvormid teatavad oma müüjatest müüja riigile.
• DAC8. Krüptovara teenuse pakkujad koguvad andmeid alates 2026. aastast ja esimene teabevahetus toimub 2027. aastal.
• FATCA. Ameerika Ühendriigid vahetavad teavet oma reeglite järgi.

Vale enesekinnitus pangale, näiteks väide, et elad Eestis, kuigi elad mujal, on täpselt see, mille avastamiseks need teabevahetused on loodud.

Üldine teave, mitte nõuanne sinu olukorra kohta. Seisuga 30.09.2026 kehtiv õigus.