Käsundusleping, töövõtuleping või tööleping: erinevused ja maksud Eestis

Eesti õigus annab ettevõttele kolm võimalust maksta inimesele töö eest: tööleping, töövõtuleping ja käsundusleping. Erinevus on alluvuses. Töötaja töötab ettevõtte juhtimise ja kontrolli all. Töövõtja otsustab olulisel määral ise, kuidas, millal ja kus tööd teha. Lepingu liigi otsustab suhte sisu, mitte lepingu pealkiri.

Lühidalt

• Tööleping: isik töötab sinu juhtimise ja kontrolli all ning saab selle eest tasu.
• Töövõtuleping: töövõtja võlgneb tulemuse.
• Käsundusleping: käsundisaaja võlgneb teenuse, mida ta osutab hoolsalt.
• Kummagi võlaõigusliku lepingu alusel eraisikule makstud tasu maksustatakse peaaegu nagu palka: 22% tulumaksu, 33% sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse.
• Kui füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) esitab tasu kohta arve ettevõtlustuluna, ei kaasne ettevõttele ühtki neist maksudest.
• Kui asjaolud viitavad töösuhtele, käsitlevad Maksu- ja Tolliamet ja kohtud suhet töösuhtena.

Mille poolest erineb tööleping?

Töölepingu alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning saab selle eest tasu (TLS § 1 lg 1). Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib asjaolude järgi oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga (§ 1 lg 2).

Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (§ 1 lg 4). Selle testi peab töövõtja ja ettevõtte suhe läbima. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata ka juriidilise isiku juhatuse või muu juhtorgani liikme lepingule (§ 1 lg 5).

Testist tuleneb kolm küsimust:

• Viis. Kas ettevõte ütleb isikule, kuidas tööd teha, või ainult seda, millist tulemust või teenust ta vajab?
• Aeg. Kas isik peab kinni ettevõtte määratud kindlast tööajast või planeerib tööd ise?
• Koht. Kas isik peab töötama ettevõtte määratud kohas või valib koha ise?

Kokkulepe, mis võtab töötajalt seadusest tulenevad õigused, näiteks puhkuse või etteteatamise, on tühine, kui suhe on tegelikult töösuhe (TLS § 2).

Mis on töövõtuleping?

Töövõtulepingu alusel valmistab või muudab töövõtja asja või saavutab teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ning tellija maksab selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). See sobib selge lõpptulemusega tööle: veebileht, kujundus, tõlge, remont.

• Isiklik täitmine. Seadus eeldab, et töövõtja ei pea tööd isiklikult tegema (§ 635 lg 3), seega võib töövõtja kasutada abilisi või alltöövõtjaid.
• Tellija ülesütlemine. Tellija võib lepingu igal ajal üles öelda. Töövõtja võib siis nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille töövõtja kokku hoidis, ning see, mille ta vabanenud ajaga mujal teenis või oleks võinud teenida (§ 655 lg 1). See ei kehti, kui tellija ütleb lepingu üles töövõtja lepingurikkumise tõttu (§ 655 lg 2).

Mis on käsundusleping?

Käsunduslepingu alusel osutab käsundisaaja käsundiandjale teenuseid ning käsundiandja maksab tasu, kui pooled on tasus kokku leppinud (VÕS § 619). See sobib kestvatele teenustele, millel ei ole kindlat lõpptulemust: nõustamine, konsultatsioonid, raamatupidamine, projektitugi.

• Hoolsus. Käsundisaaja tegutseb käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (§ 620).
• Juhised. Käsundisaaja järgib käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja täidab käsundit oma erialastele teadmistele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid töö tegemise viisi ega tingimuste kohta (§ 621 lg 1).
• Isiklik täitmine. Seadus eeldab, et käsundisaaja täidab käsundi isiklikult, kuid ta võib kasutada kolmanda isiku abi (§ 622).
• Konfidentsiaalsus. Käsundisaaja hoiab käsundiandja ärisaladusi lepingu kehtivuse ajal ja vajalikus ulatuses ka pärast lepingu lõppemist (§ 625).
• Ülesütlemine. Kumbki pool võib tähtajatu käsunduslepingu igal ajal üles öelda (§ 630 lg 1). Käsundisaaja võib selle üles öelda üksnes siis, kui käsundiandja saab teenuse muul viisil, vastasel korral peab ta kahju hüvitama (§ 630 lg 2). Kumbki pool võib iga käsunduslepingu üles öelda, kui temalt ei saa mõistlikult oodata lepingu jätkamist (§ 631).

Kirjuta lepingusse etteteatamise tähtaeg ja erakorralise ülesütlemise alused, et kumbki pool ei peaks tuginema ainult nendele seaduse vaikimisi reeglitele.

Kuidas maksustatakse eraisiku tasu?

Kui töövõtja on eraisik ja mitte registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja, peab ettevõte kinni ja maksab peaaegu samad maksud nagu palgalt.

Töötuskindlustusmakse määrad on need, mille Maksu- ja Tolliamet on 2026. aastaks avaldanud (inglise keeles).

Ettevõte tasub kinnipeetud maksu väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitab samaks päevaks TSD (TuMS § 40 lg 4 ja 5). Ta registreerib isiku ka töötamise registris (TÖR) hiljemalt töö alustamise päeval (MKS § 25¹ lg 4 p 2, § 25² lg 3; vt Maksu- ja Tolliameti juhend, inglise keeles).

Palgakalkulaator näitab samu makse palgalt.

Mis muutub, kui töövõtja on füüsilisest isikust ettevõtja?

Kui töövõtja on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ja tasu on tema ettevõtlustulu, maksab ettevõte arve täies ulatuses. Ettevõte ei pea kinni tulumaksu (TuMS § 40 lg 2 p 3), ei maksa sotsiaalmaksu (SMS § 9 lg 1 p 2) ega registreeri isikut töötamise registris (MKS § 25¹ lg 4 p 2). FIE maksab maksud ettevõtluse kasumilt ise. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse äriregistrisse kandmiseks (ÄS § 3 lg 2).

Kas lepingu nimetus kaitseb ettevõtet?

Ei. Otsustavad asjaolud. Kui isik töötab tegelikult kindla tööajaga, juhi alluvuses, ettevõtte töövahenditega ja kindla kuutasu eest, ei läbi suhe TLS § 1 lõike 4 iseseisvuse testi ja eeldatakse, et tegemist on töösuhtega (§ 1 lg 2).

Maksustamisel kohaldab Maksu- ja Tolliamet maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehingule tingimusi, mis vastavad selle tegelikule majanduslikule sisule (MKS § 84). Oht on suurim siis, kui isik, kes töötab nagu töötaja, esitab arveid FIE või oma ettevõtte kaudu. Töövõtjate juhend selgitab, mida ümberkvalifitseerimine maksma läheb.

Üldine teave, mitte nõuanne sinu olukorra kohta. Seisuga 30.09.2026 kehtiv õigus.