E-residentsus ja Eesti ettevõte: mida see annab, juriidiline aadress ja kontaktisik

E-residentsus on riigi antud digitaalne isikusamasus välismaalasele. See võimaldab asutajal juhtida Eesti ettevõtet veebis kõikjalt, kuid see ei ole elamisluba, viisa ega maksustaatus. See juhend käsitleb, mida e-residentsus võimaldab, ettevõtte juriidilist aadressi ja kontaktisikut, kuidas ametlikud dokumendid ettevõtteni jõuavad ja mida teenusepakkuja juures kontrollida.

Lühidalt

• E-residentsus annab kvalifitseeritud e-allkirja ja juurdepääsu e-teenustele. See ei anna õigust Eestis elada või töötada ega tee isikust maksuresidenti.
• Kui kaart aegub, ei mõjuta see ettevõtet, kuid kaardi omanik ei saa sellega enam digitaalselt allkirjastada.
• Osaühing vajab kontaktisikut ainult siis, kui tema aadress äriregistris on välismaal, ja kontaktisikuks võib olla ainult seaduses loetletud spetsialist.
• Ettevõtte registrisse kantud e-posti aadress on kättetoimetamise aadress: sinna saadetud kohtudokument loetakse kätte toimetatuks viie tööpäeva möödumisel.
• Aadressi või kontaktisiku teenuse pakkuja vajab tegevusluba ja tal ei ole õigust ettevõtet esindada.
• Osaühing on Eesti maksuresident. Välismaal elav omanik ei ole Eesti maksuresident. Riik, kust ta ettevõtet juhib, võib samuti ettevõtet maksustada.

Mida e-residentsus annab ja mida mitte

E-residendi digitaalne isikutunnistus on digitaalne dokument välismaalasele, kellel ei ole Eesti isikutunnistust ega elamisloakaarti, ja see antakse välja e-teenuste kasutamiseks (ITDS § 20⁵). Seda kasutatakse ainult elektrooniliselt isikusamasuse tõendamiseks veebis (§ 3 lg 3) ja see kehtib kuni viis aastat (§ 20³).

Mida see võimaldab:

• Kvalifitseeritud e-allkiri (EUTS § 24). See on omakäelise allkirjaga samaväärne ja seda tunnustatakse kvalifitseeritud allkirjana igas ELi riigis (eIDAS art 25 lg 2).
• Avaldused äriregistrile. Registriavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud (ÄRS § 40 lg 1). Seega saab e-resident asutada osaühingu veebis, muuta juhatust või aadressi ja esitada majandusaasta aruande ilma notarita.
• Juurdepääs e-maksuametile maksudeklaratsioonide esitamiseks ja teistele e-teenustele, iga teenusepakkuja reeglite kohaselt. Vaata e-residentsuse juhendit ettevõtte asutamise kohta.

Mida see ei anna:

• Teenus ei ole tagatud. Iga teenusepakkuja, sealhulgas pank, võib keelduda e-residendile teenust osutamast või seda piirata, küsida lisadokumente või nõuda isiklikku kohtumist (ITDS § 20¹⁰). Pangakonto ei ole kunagi tagatud.
• Õigust riigis viibida ei ole. Kolmanda riigi kodanik vajab riiki sisenemiseks ja seal viibimiseks viisat, viisavaba õigust või elamisluba (VMS § 43). Välismaalane, kes viibib Eestis ajutiselt seaduslikul alusel, võib selle aja jooksul juhtida Eesti ettevõtet (§ 105 lg 3). Eestis elamiseks on vaja elamisluba (§ 117 ja § 118).
• Maksuresidentsust ei ole. See tuleneb tulumaksuseadusest, mitte e-residentsusest (vaata punkti e-residentsus ja maksuresidentsus).

Taotluse riigilõiv on 150 eurot (RLS § 272) ja dokument tuleb kätte saada isiklikult (ITDS § 20¹²).

Kui kaart aegub või tunnistatakse kehtetuks

Ettevõtet see ei mõjuta. Ettevõte jääb alles, omanik jääb osanikuks ja juhatuse liige jääb registrisse. Lõpeb ainult isiku võimalus kaardiga sisse logida ja allkirjastada.

• Sertifikaadid kehtivad sama kaua kui dokument, kõige rohkem viis aastat (ITDS § 20² ja § 20³). Uuendamine on uus taotlus täis riigilõivuga, seega esita taotlus varakult.
• Politsei- ja Piirivalveamet võib dokumendi kehtetuks tunnistada, näiteks kui seda kasutatakse vastuolus selle eesmärgiga, ning kehtetuks tunnistatud dokumenti ei taastata kunagi (§ 20⁶ ja § 13).

Kuni uus kaart saabub, allkirjastab isik muul kvalifitseeritud viisil või paberil notari juures (välismaal apostilli või legaliseerimisega) (ÄRS § 40 lg 1). Kui ükski juhatuse liige ei saa tegutseda, võivad osanikud määrata uue liikme; osanike otsus ise peab siis olema digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud (ÄS § 184).

Planeeri järjepidevust: anna raamatupidajale enne kaardi aegumist oma juurdepääs e-maksuametile ja hoia teist allkirjastajat. Kui majandusaasta aruande tähtaeg jääb vahele, sest keegi ei saa allkirjastada, võib see kaasa tuua trahvi ja registrist kustutamise (ÄRS § 57 ja § 61). Uuendamise korda kirjeldab e-residentsuse programm.

Kontaktisik

Kontaktisik on kohustuslik, kui ettevõtte aadress äriregistris on välismaal (ÄRS § 24 lg 2). Alates 01.02.2023 tekitab kohustuse ettevõtte enda aadress, mitte juhatuse liikmete elukoht. Eesti aadressiga osaühing, mille juhatus on välismaal, kontaktisikut ei vaja. Kontrolli vanema ettevõtte registrikaarti: kui sellel oli ainult juhatuse aadress, sai sellest 2023. aasta üleminekusätte alusel ettevõtte aadress (ÄRS § 68 lg 2-3). Seega võib välismaal asuv juhatuse aadress nüüd olla ettevõtte aadress ja nõuda kontaktisikut.

Kohustuslikul juhul võivad kontaktisikuks olla ainult (§ 24 lg 4):

• notar;
• advokaat või advokaadibüroo pidaja;
• vandeaudiitor või audiitorettevõtja;
• mitteresidendi maksuesindaja;
• usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja (RahaPTS § 8), kes vajab enamasti Rahapesu Andmebüroo tegevusluba (§ 70).

Sõber või sugulane ei saa olla kohustuslik kontaktisik.

Avalduses esitatakse kontaktisiku nimi ja kood, kättetoimetamise Eesti aadress ja e-posti aadress, isiku allkirjastatud nõusolek ning teenuse lõpptähtaeg (ÄRS § 24 lg 5-6). Kontaktisikule kättetoimetamine loetakse ettevõttele kättetoimetamiseks (§ 24 lg 7). Kontaktisikul ei ole õigust ettevõtet juhtida ega selle nimel allkirjastada.

Välismaa aadressiga ettevõtte, millel ei ole kontaktisikut, võib pärast tähtaega lõpetada või registrist kustutada (§ 58 ja § 62). Uue kontaktisiku kandmise riigilõiv on 25 eurot (RLS § 63).

Juhatuse liige ei pea üldse Eestis elama (ÄS § 180) ja ka likvideerija võib elada välismaal (§ 206).

Juriidiline aadress

Osaühingu asukoht on alati Eestis, nagu põhikiri selle määrab (TsÜS § 29). Registrikaardil olev aadress võib olla:

• Eestis: omaniku kontor või kodu või juriidilise aadressi teenus. Kontaktisikut ei ole vaja;
• välismaal: lubatud, kuid siis on nõuetele vastav kontaktisik kohustuslik ja kontaktisiku Eesti aadressi käsitatakse kättetoimetamisel ettevõtte aadressina (ÄRS § 24 lg 7).

Virtuaalkontor on lubatud, kui see on päris aadress, kus posti vastu võetakse. Selle pakkuja on usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja ja vajab Rahapesu Andmebüroo tegevusluba, kui ei kehti erand, näiteks teenus sama kontserni sees (RahaPTS § 8 ja § 70). Kontrolli tegevusluba majandustegevuse registris.

Mida aadress tegelikult tähendab:

• Maksu- ja Tolliamet saadab sinna paberdokumendid; lihtkiri loetakse kätte toimetatuks viiendal päeval pärast selle Eestis väljasaatmist (MKS § 53¹).
• Kui kirjad tulevad tagasi või e-kirjad ei jõua kohale, võib registripidaja kanda registrisse märke kontakteerumise raskuste kohta ja seda näevad pangad ja partnerid (ÄRS § 55).
• Kolimine sama omavalitsuse piires on tasuta. Kolimine teise omavalitsusse muudab asukohta, mis on põhikirjas: selleks on vaja osanike otsust ja riigilõiv on 25 eurot (ÄS § 175; RLS § 23 ja § 63).

Aadress üksi ei tõenda äritegevust Eestis. Käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks peab ettevõte näitama, et ta tegutseb või alustab tegevust Eestis (KMS § 20 lg 4¹).

Kui teenusepakkuja teenuse lõpetab

• Kontaktisiku tähtaeg. Kontaktisik kantakse registrisse lõpptähtajaga ja tähtaja möödumisel eemaldatakse tema andmed registrist automaatselt (ÄRS § 24 lg 6, § 54). Pikenda seda enne tähtaja lõppu. Kui tähtaeg on möödunud, on uue kande jaoks vaja uut nõusolekut ja 25-eurost riigilõivu.
• Aadress. Aadressi pakkuja ei saa ettevõtte aadressi ise muuta; uue aadressi esitab juhatus.
• Vahe. Välismaa aadressiga ettevõte, millel ei ole kontaktisikut, saab tähtajaga hoiatuse registrist kustutamise kohta (§ 62).

Märgi lõpptähtaeg kalendrisse, lepi kokku etteteatamise tähtaeg ja posti üleandmine ning esita uus aadress või kontaktisik enne, kui vana teenus lõpeb.

Ettevõtte e-post ja dokumentide kättetoimetamine

Igal ettevõttel peab registrikaardil olema e-posti aadress (ÄRS § 12; ÄS § 145). Kohtud, sealhulgas registriosakond, kasutavad seda dokumentide kättetoimetamiseks (TsMS § 311¹):

1. Kohus laadib dokumendi e-toimiku süsteemi ja saadab registrisse kantud e-posti aadressile teate.
2. Dokument on kätte toimetatud, kui keegi selle süsteemis avab.
3. Kui see ei ole võimalik, saadab kohus dokumendi registrikaardil olevale e-posti aadressile ja see loetakse kätte toimetatuks viie tööpäeva möödumisel saatmisest, ilma et kinnitust oleks vaja.

Maksu- ja Tolliamet toimetab dokumendid kätte e-maksuameti kaudu, kui ettevõte seda kasutab ja on andnud e-posti aadressi või telefoninumbri. Dokument, mida ei ole viie tööpäeva jooksul avatud, saadetakse ka posti teel (MKS § 54).

Lugemata postkast ei peata ühtegi tähtaega. Maksekäsu ettepanekule tuleb vastata 15 päeva jooksul kättetoimetamisest (välismaal kättetoimetamisel 30 päeva jooksul), muul juhul teeb kohus maksekäsu, mis on kohe täidetav (TsMS § 485 ja § 489). Maksuotsuse saab vaidlustada vaidega 30 päeva jooksul, kuid vaie ei peata otsuse täitmist, seega tuleb maks tasuda tähtpäevaks. Kui see tähtpäev on möödunud, võib amet pärast ettekirjutust maksu sundtäitmisele pöörata (MKS § 128, § 138 ja § 146).

Kasuta rolliaadressi, näiteks legal@, mis suunatakse edasi vähemalt kahele inimesele. E-posti aadressi muutmine registris on tasuta (RLS § 23).

Teenusepakkuja valimine

Enne lepingu sõlmimist:

1. Tegevusluba. Aadressi ja kontaktisiku teenused on usaldushalduse ja äriühingute teenused ning nende jaoks on vaja Rahapesu Andmebüroo tegevusluba, kui ei kehti erand (RahaPTS § 8 ja § 70). Kohustuslik kontaktisik peab olema ka üks äriregistri seaduses loetletud isikutest.
2. Ulatus. Ainult aadress või aadress ja kontaktisik; kui kiiresti post edasi saadetakse; kas kohtu ja maksuhalduri teateid jälgitakse.
3. Tähtaeg ja lõpetamine. Registrisse kantud kontaktisiku tähtaeg peab vastama lepingule. Lepi kokku etteteatamise tähtaeg ja see, kes muudatuse esitab.
4. Hind. Aastatasu ja see, milliseid riigilõive edasi nõutakse.

Kes otsustab:

• Ettevõtet esindavad juhatuse liikmed (ÄS § 180 ja § 181). Teenusepakkuja ei ole ettevõtte organ.
• Pangakontot kasutavad isikud, kellele juhatus on panga juures õiguse andnud. Ära anna teenusepakkujale allkirjaõigust, kui sa seda ei kavatse.
• Teenusepakkuja võib registriavaldused ette valmistada, kuid need allkirjastab juhatuse liige. Allkirjastamise volikiri peab ise olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud (ÄRS § 40).
• Raamatupidamise dokumendid kuuluvad ettevõttele, kes säilitab neid seitse aastat (RPS § 12). Kirjuta lepingusse masinloetavad ekspordid.

E-residentsus ja maksuresidentsus

E-residentsus ei tee omanikust Eesti maksuresidenti. Isik on resident ainult siis, kui tema elukoht on Eestis või ta viibib Eestis 12 järjestikuse kuu jooksul vähemalt 183 päeva (TuMS § 6 lg 1). Välismaal elav e-resident on mitteresident, keda maksustatakse Eestis ainult Eestist saadud tulu pealt (§ 6 lg 3). Maksu- ja Tolliamet ütleb sama.

Mis jääb mitteresidendist omaniku puhul Eestis maksustatavaks:

• Juhatuse liikme tasu, mida maksab Eesti ettevõte, on Eestist saadud tulu, olenemata sellest, kus tööd tehakse (TuMS § 29). Ettevõte peab sellelt kinni 22 protsenti tulumaksu (TuMS § 40 ja § 43) ja maksab 33 protsenti sotsiaalmaksu (SMS § 2 lg 1), välja arvatud juhul, kui liige tõendab, et ta on kaetud teise riigi sotsiaalkindlustusega, näiteks A1-tõendiga (määrus (EÜ) nr 883/2004, art 11-13; SMS § 3).
• Dividendid. Ettevõte maksab jaotamisel ettevõtte tulumaksu (TuMS § 50 lg 1); tavaliselt füüsilisele isikule makstavalt dividendilt Eestis rohkem maksu kinni ei peeta. Omaniku asukohariik maksustab selle tavaliselt.

Ettevõte. Eesti õiguse alusel asutatud osaühing on Eesti maksuresident (TuMS § 6 lg 2). Kui aga selle ainus juhatuse liige töötab teisest riigist, võib see riik leida, et ettevõttel on seal püsiv tegevuskoht või juhtimiskoht, ja maksustada selle kasumit. See sõltub teise riigi õigusest ja maksulepingust, mis on Eesti seaduse suhtes ülimuslik (§ 6 lg 5). See on ühe inimese e-residendi ettevõtte peamine maksurisk. Vaata juhendit maksuresidentsus, püsiv tegevuskoht ja kontrollitavad välisettevõtted.

Üldine teave, mitte nõuanne sinu olukorra kohta. Seisuga 30.09.2026 kehtiv õigus.