Osaühingu majandusaasta aruanne ja audit

Iga Eesti osaühing (OÜ) esitab igal aastal äriregistrile majandusaasta aruande, ka siis, kui tal tegevust ei olnud. See juhend selgitab tähtaega, seda, mida mikro- või väikeettevõtja peab aruandesse panema, kes aruande allkirjastab ja kinnitab, mis juhtub hilinemise korral ning millal on ettevõttel vaja ka auditit või ülevaatust. Juhend käsitleb osaühingut; aktsiaseltsi (AS) reeglid on kohati teistsugused.

Lühidalt

• Aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu: kalendriaasta korral 30. juuniks.
• Enamik väikeettevõtjaid esitab lühendatud aastaaruande: bilansi, kasumiaruande ja mõned lisad.
• Aruande allkirjastab üks juhatuse liige ja seejärel kinnitavad osanikud selle otsusega.
• Hilinenud aruande eest võib tulla korduv trahv, iga kord kuni 3200 eurot, ja lõpuks registrist kustutamine.
• Auditit või ülevaatust on vaja ainult siis, kui müügitulu, varade ja töötajate arvu piirmäärad on ületatud.

Millal tuleb majandusaasta aruanne esitada?

Aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Kui majandusaasta on kalendriaasta, on tähtaeg 30. juuni (ÄS § 179 lg 4). Majandusaasta on kalendriaasta, kui põhikiri ei sätesta teisiti, ja selle pikkus on 12 kuud (RPS § 13 lg 1 ja 3). Uus ettevõte võib teha oma esimese majandusaasta lühema või pikema, kuni 18 kuud (RPS § 13 lg 2). Tähtaja pikendamist taotleda ei saa: seadus seda ei võimalda.

Täpsed reeglid koos näidetega esimese majandusaasta ja kalendriaastast erineva majandusaasta kohta on lehel Majandusaasta aruanne: kes, millal ja kuidas selle esitab. Maksutähtaegade kalender näitab seda tähtpäeva sinu teiste tähtaegade kõrval.

Kas ettevõte on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja?

Ettevõtja suurusklass sõltub kolmest näitajast aruandekuupäeva seisuga: varad kokku, aruandeaasta tulu ja keskmine töötajate arv. Ettevõte kuulub klassi, kui kolmest näitajast kaks ei ületa selle klassi piirmäärasid (RPS § 3 p 14 kuni 17).

Tulu tähendab igasugust majandusliku kasu suurenemist, seega kuuluvad selle hulka ka dividendid, intressid ja kasum osade või aktsiate müügist (RPS § 3 p 4). Ettevõte, mille peamine tuluallikas on kaupade ja teenuste müük, võib tulu asemel lähtuda müügitulust (RPS § 2 lg 6).

Ettevõte ei kaota oma klassi kohe. Klassi soodustused kehtivad seni, kuni ettevõte on piirmäärasid ületanud kahel järjestikusel aruandekuupäeval (RPS § 2 lg 6).

Mida peab väikeettevõtja majandusaasta aruandesse panema?

Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv mikro- või väikeettevõtja võib esitada lühendatud raamatupidamise aastaaruande: vähemalt bilansi, kasumiaruande ja lisad (RPS § 15 lg 2¹). Aruandel on järgmised osad:

• Põhiaruanded: bilanss ja kasumiaruanne.
• Lisad: vähemalt need RPS § 21 lõike 3 punktid, mis ettevõttele kehtivad. Näiteks arvestuspõhimõtted, tehingud seotud osapooltega, laenud juhatuse liikmetele, garantiid ja aruandekuupäevajärgsed sündmused. Lisa muutub kohustuslikuks kohe, kui vastav asjaolu on olemas.
• Tegevusaruanne: lühike ülevaade tegevusest, aasta olulistest sündmustest ja eeldatavatest arengusuundadest (RPS § 24 lg 1). Kui omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele, kirjeldatakse tegevusaruandes omakapitali taastamiseks kavandatavaid tegevusi (RPS § 24 lg 10).
• Koos aruandega: kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek ja müügitulu jaotus kuni kümne suurema tegevusala kaupa (ÄS § 179 lg 4 ja 6).

Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv mikroettevõtja võib tegevusaruande koostamata jätta (RPS § 14 lg 1¹) ja esitab vähem lisasid. Kui omakapital on liiga väike, kirjeldab ta omakapitali taastamise kava siiski lisades (RPS § 21 lg 4).

Kes allkirjastab majandusaasta aruande?

Juhatus kiidab aruande heaks ja seejärel allkirjastab selle vähemalt üks juhatuse liige, märkides heakskiitmise kuupäeva (RPS § 25 lg 3). Aruande esitamisega kinnitavad juhatuse liikmed, et aruande andmed on õiged ja täielikud (RPS § 25 lg 2).

Kui aruanne on koostatud ja esitatud e-äriregistri kaudu ning selle kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud, ei pea sellele eraldi e-allkirja lisama. See erand ei kehti auditeeritud aruande kohta (RPS § 25 lg 4).

• Välismaal asuv juhatuse liige saab portaalis allkirjastada Eesti ID-kaardi, e-residendi digi-ID, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Kui tal ühtegi neist ei ole, võib ta allkirjastada väljatrüki paberil ja skaneeritud koopia laaditakse üles (RIK abiinfo).
• Juhatuse liige võib määrata raamatupidaja portaalis sisestajaks ja anda talle õiguse aruanne esitada (RIK abiinfo). Raamatupidaja ei saa juhatuse asemel allkirjastada (RPS § 25 lg 3).
• Kui osaühingul ei ole juhatuse liikmeid ega nõukogu, peab aruande esitama enamus- või ainuosanik (ÄS § 179 lg 4³).

Kas osanikud peavad majandusaasta aruande kinnitama?

Jah. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud (ÄS § 179 lg 3). Seda saab teha kolmel viisil:

• Koosolekul: üle poole koosolekul esindatud häältest (ÄS § 174 lg 1).
• Kirjalikult, koosolekut kokku kutsumata: juhatus saadab otsuse eelnõu koos tähtajaga. Kui osanik ei vasta tähtaja jooksul, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu (ÄS § 173 lg 2). Otsuse poolt peab olema üle poole kõigi osanike häältest (ÄS § 174 lg 2).
• Üks osanik või kõik osanikud on nõus: kirjalik otsus, mille osanikud allkirjastavad ja millesse märgitakse osanike nimed, häälte arv ja otsuse tegemise aeg (ÄS § 173 lg 6 ja 7).

Kui osanikud aruannet ei kinnita, esitab juhatus selle siiski tähtajaks, vastava märkega, et aruanne on kinnitamata (ÄS § 179 lg 4). Kinnitamine on oluline väljamaksete jaoks: dividendi makstakse ainult kinnitatud majandusaasta aruande alusel (ÄS § 157 lg 1). Vaata ka juhendit dividendide kohta.

Mis juhtub, kui majandusaasta aruanne hilineb?

Registripidaja võib määrata ettevõttele trahvi ilma eelneva hoiatuseta ja määrata seda korduvalt, kuni aruanne on esitatud (ÄRS § 57 lg 1). Trahvi võib määrata ka isikutele, kes on kohustatud aruande esitama (ÄRS § 57 lg 3). Iga trahv võib olla kuni 3200 eurot (TsMS § 46 lg 1).

Edasised sammud:

1. Kustutamise hoiatus: registripidaja määrab uue tähtaja koos hoiatusega, et ettevõte kustutatakse registrist. Hoiatuse võib saata automaatselt (ÄRS § 61 lg 1).
2. Kustutamine: kui aruanne on ka selle tähtaja möödudes esitamata ja seadusjärgsest esitamise tähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud, võib registripidaja ettevõtte registrist kustutada (ÄRS § 61 lg 2).
3. Või sundlõpetamine: registripidaja võib selle asemel algatada sundlõpetamise. Kohus võib sundlõpetamise otsustada, kui aruanne on esitamata ka vähemalt kolmekuulise tähtaja möödudes (ÄRS § 58).
4. Registrisse ennistamine: aruande puudumise tõttu kustutatud ettevõte võib kolme aasta jooksul taotleda registrisse ennistamist. Ta esitab puuduvad andmed ja oma pädeva organi otsuse ning registripidaja võib ta seejärel registrisse ennistada (ÄRS § 64). Riigilõiv on 200 eurot (RLS § 62 lg 4).

Ka mõne päeva jooksul hilinenud aruanne on hilinenud. Kogu arved ja pangaväljavõtted kokku kevadel ning lepi audiitoriga aegsasti kokku.

Kas majandusaasta aruande võib esitada inglise keeles?

Ei. Siduv majandusaasta aruanne koostatakse eesti keeles (RPS § 25 lg 1) ja äriregistrit peetakse eesti keeles (ÄRS § 8 lg 1).

Aruandele võib lisada ingliskeelse versiooni. Ettevõtte soovil avalikustab register selle eestikeelse kõrval (ÄRS § 8 lg 3). Registripidaja tõlget ei kontrolli ja juhindub eestikeelsest tekstist. Ettevõte ise ei saa tugineda oma tõlkele, kui see erineb originaalist (ÄRS § 8 lg 4 ja 5).

Võõrkeelsele osanike otsusele tuleb registrile esitamisel lisada vandetõlgi tehtud tõlge (ÄRS § 8 lg 2). Kakskeelne dokument aitab seda vältida.

Millal on ettevõttel vaja auditit või ülevaatust?

Audit on kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmistest näitajatest ületavad piirmäära: müügitulu või tulu 5 000 000 eurot, varad kokku 2 500 000 eurot, keskmine töötajate arv 50. Audit on kohustuslik ka siis, kui üks näitaja ületab 15 000 000 eurot, 7 500 000 eurot või 180 töötajat (AudS § 91 lg 1 ja 2).

Ülevaatus (piiratud kindlustandev töövõtt) on kohustuslik, kui vähemalt kaks näitajat ületavad 2 000 000 eurot, 1 000 000 eurot või 24 töötajat või üks näitaja ületab 6 000 000 eurot, 3 000 000 eurot või 72 töötajat (AudS § 92 lg 1 ja 2).

Näitajad on müügitulu või tulu, varad kokku ja keskmine töötajate arv. Need piirmäärad kehtivad aruandeperioodidele alates 01.01.2024 (AudS § 185³ lg 1).

Veel kaks asjaolu:

• Auditi võib nõuda ka põhikiri (ÄS § 190).
• Osakapital ei ole üks kriteeriumidest. Osakapitali vähendamine kaotab kohustuse ainult siis, kui see viib ettevõttest välja tegelikku vara ja toob näitajad alla piirmäärade (AudS § 91).

Vandeaudiitori aruanne esitatakse koos majandusaasta aruandega (ÄS § 179 lg 4). Kuna tähtaeg on 30. juuni, alusta auditi või ülevaatusega aegsasti.

Kas likvideeritav ettevõte esitab veel majandusaasta aruande?

Üldjuhul jah. Kavandatud või otsustatud likvideerimine ei vabasta juba lõppenud majandusaasta aruande esitamisest (ÄS § 179 lg 4).

On üks kitsas erand. Kui osanikud võtavad lõpetamisotsuse vastu enne selle aasta aruande koostamist ja majandusaastat saab pikendada lõpetamisotsuse kuupäevani nii, et see ei ületa 18 kuud, võib lõpetamisotsusega majandusaastat pikendada (ÄS § 211 lg 3; RPS § 13 lg 2). Siis hõlmab likvideerimisaruanne kogu perioodi, eelmise aasta kohta ei pea eraldi majandusaasta aruannet koostama ja likvideerimisaruanne tuleb esitada nelja kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest (Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 13, punktid 10 ja 11; ÄS § 211 lg 2).

Pärast lõpetamisotsust koostavad likvideerijad:

• likvideerimisaruande, mis esitatakse nelja kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest (ÄS § 211 lg 2);
• likvideerimise vahearuande iga järgmise majandusaasta kohta, kuni likvideerimine kestab (ÄS § 211 lg 3¹);
• likvideerimise lõpparuande enne registrist kustutamist (ÄS § 215).

Kuidas parandada viga juba esitatud majandusaasta aruandes?

Varasema aasta oluline viga parandatakse tavaliselt järgmises majandusaasta aruandes. Võrdlusandmed ja algsaldod korrigeeritakse tagasiulatuvalt ning lisas selgitatakse parandust (Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 1, punktid 79 kuni 85). Ebaoluline viga parandatakse jooksval aastal, sest tagasiulatuvalt tuleb korrigeerida ainult olulisi vigu (RTJ 1, punkt 82). Arvestuspõhimõtte või esitusviisi muutust korrigeeritakse samamoodi (RPS § 22 lg 2).

Kui tuleb parandada juba esitatud aruannet ennast, esitatakse e-äriregistris kordusaruanne. Registripidaja kontrollib esitatud aruandeid ja võib nõuda nende parandamist (ÄRS § 51 lg 2). Jäta perioodi algsed kuupäevad samaks, et portaal käsitleks aruannet kordusaruandena (RIK abiinfo). Juhatus kiidab aruande uuesti heaks ja allkirjastab selle. Kui muudatus on oluline, lase ka osanikel aruanne uuesti kinnitada (ÄS § 179 lg 3).

Kui viga muutis dividendi või maksudeklaratsiooni andmeid, paranda ka maksudeklaratsioon. Vaata juhendit raamatupidamise algdokumentide kohta.

Üldine teave, mitte nõuanne sinu olukorra kohta. Seisuga 30.09.2026 kehtiv õigus.