Osaühingu majandusaasta aruanne: kes, millal ja kuidas selle esitab

Iga Eesti osaühing (OÜ) esitab kord aastas äriregistrile majandusaasta aruande. Aruanne tuleb esitada ka siis, kui ettevõttel tegevust ei olnud, ja seadus ei võimalda tähtaega taotluse alusel pikendada. See leht selgitab, millal on aruande tähtaeg, kes selle koostab, allkirjastab ja kinnitab ning kuidas see esitatakse. Laiem teema koos auditiga on juhendis Majandusaasta aruanne ja audit.

Lühidalt

• Tähtaeg on kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu: kalendriaastaga ettevõttel 30. juuni.
• Uue ettevõtte esimene majandusaasta võib olla kuni 18 kuud, mis lükkab esimese aruande tähtaega edasi.
• Juhatus koostab aruande ja kiidab selle heaks ning üks juhatuse liige allkirjastab selle.
• Seejärel kinnitavad aruande osanikud ja juhatus esitab selle e-äriregistris.
• Hilinenud aruande eest võib tulla korduv trahv ja lõpuks ettevõtte kustutamine registrist.

Mis on majandusaasta aruande esitamise tähtaeg?

Juhatus esitab kinnitatud aruande äriregistrile kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu (ÄS § 179 lg 4). Majandusaasta on kalendriaasta, kui põhikiri ei sätesta teisiti (RPS § 13 lg 3). Seega on enamiku ettevõtete aruande tähtaeg järgmise aasta 30. juuni.

Maksutähtaegade kalender näitab seda kuupäeva sinu igakuiste maksutähtaegade kõrval.

Mis siis, kui majandusaasta ei ole kalendriaasta?

Kuus kuud arvestatakse sinu enda majandusaasta lõpust (ÄS § 179 lg 4). Ettevõte, mille põhikirja järgi kestab majandusaasta 1. aprillist 31. märtsini, esitab aruande 30. septembriks.

Majandusaasta muutmiseks tuleb muuta põhikirja, milleks on vaja kahte kolmandikku häältest (ÄS § 175 lg 1). Üleminekuaasta võib olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid mitte kunagi pikem kui 18 kuud (RPS § 13 lg 2).

Millal tuleb esitada uue ettevõtte esimene majandusaasta aruanne?

Kuue kuu jooksul pärast esimese majandusaasta lõppu. Ettevõtte asutamisel võib esimene majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid mitte üle 18 kuu (RPS § 13 lg 2). Kaks näidet kalendriaastaga ettevõtte kohta:

• Asutatud 10.09.2025: esimene majandusaasta võib lõppeda 31.12.2025 ja aruande tähtaeg on 30.06.2026. Või võib see kesta kuni 31.12.2026, mis jääb alla 18 kuu, ja aruande tähtaeg on 30.06.2027.
• Asutatud 15.03.2025: majandusaasta kuni 31.12.2026 ületaks 18 kuud. Seega lõpeb esimene majandusaasta 31.12.2025 ja aruande tähtaeg on 30.06.2026.

Pikk esimene majandusaasta tuleb valida teadlikult ja see valik tuleb kirja panna põhikirjas või muus ettevõtte tegevust reguleerivas dokumendis (RPS § 13 lg 3). Esimeses aruandes on võrdlusandmetena algbilanss ja kasumiaruandes võrdlusandmeid ei ole (RPS § 26 lg 1 ja 2).

Mida majandusaasta aruanne sisaldab?

Aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest (RPS § 14 lg 1). Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv mikro- või väikeettevõtja võib esitada lühendatud aastaaruande: vähemalt bilansi, kasumiaruande ja lisad (RPS § 15 lg 2¹). Selle standardi järgi tegutsev mikroettevõtja võib tegevusaruande koostamata jätta (RPS § 14 lg 1¹).

Ettevõte on mikroettevõtja, kui kolmest näitajast kaks jäävad piirmäärade piiresse: varad kokku 450 000 eurot, tulu 900 000 eurot ja keskmiselt 10 töötajat (RPS § 3 p 14). Teised suurusklassid on teemajuhendis.

Koos aruandega esitab juhatus (ÄS § 179 lg 4):

• kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku;
• kahjumi korral teate selle kohta, kuidas osanikud otsustasid kahjumi katta;
• müügitulu jaotuse kuni kümne suurema tegevusala kaupa (ÄS § 179 lg 6);
• vandeaudiitori aruande, kui audit või ülevaatus on kohustuslik;
• uue osanike nimekirja, kui osanike andmed on pärast eelmist aruannet muutunud.

Kes aruande koostab, allkirjastab ja kinnitab?

Töö käib kolmes etapis:

1. Juhatus koostab aruande ja kiidab selle heaks. Juhatus koostab aruande pärast majandusaasta lõppu (ÄS § 179 lg 1). Kuupäev, mil juhatus aruande heaks kiidab, on aruande koostamise lõpetamise kuupäev. Kohe pärast seda allkirjastab vähemalt üks juhatuse liige aruande, märkides selle kuupäeva (RPS § 25 lg 3).
2. Osanikud kinnitavad aruande. Juhatus esitab aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku osanikele (ÄS § 179 lg 2) ning aruande kinnitamise otsustavad osanikud (ÄS § 179 lg 3). Ainuosanik allkirjastab kirjaliku otsuse, millele on märgitud kuupäev (ÄS § 173 lg 6). Kirjalikul hääletamisel ilma koosolekuta loetakse osanik, kes tähtaja jooksul ei vasta, otsuse vastu hääletanuks (ÄS § 173 lg 2).
3. Juhatus esitab aruande. Kui osanikud aruannet ei kinnita, esitab juhatus selle siiski tähtajaks, vastava märkega, et aruanne on kinnitamata (ÄS § 179 lg 4).

Kui osaühingul ei ole juhatuse liikmeid ega nõukogu, peab aruande esitama enamus- või ainuosanik (ÄS § 179 lg 4³).

Kuidas aruanne esitada?

Aruanne koostatakse ja esitatakse e-äriregistris (ettevõtjaportaalis) (RIK: majandusaasta aruanne). Aruanne koostatakse eesti keeles (RPS § 25 lg 1).

• Eraldi e-allkirja pole vaja: kui aruande koostavad, kinnitavad ja esitavad portaalis turvalisel viisil tuvastatud isikud, ei pea sellele e-allkirja lisama. See ei kehti auditeeritud aruande kohta (RPS § 25 lg 4).
• Sinu kinnitus: aruande esitamisega kinnitavad juhatuse liikmed, et aruande andmed on õiged ja täielikud (RPS § 25 lg 2).
• Välismaal asuv juhatuse liige: portaal võimaldab sisse logida Eesti ID-kaardi, e-residendi digi-ID, Mobiil-ID ja Smart-ID abil. Kui juhatuse liikmel ühtegi neist ei ole, võib ta allkirjastada väljatrüki paberil ja skaneeritud koopia laaditakse üles (RIK abiinfo).
• Raamatupidaja: juhatuse liige võib määrata raamatupidaja portaalis sisestajaks ja anda talle õiguse aruanne esitada (RIK abiinfo). Raamatupidaja koostab ja esitab aruande, kuid allkirjastab selle juhatuse liige (RPS § 25 lg 3).

Anna raamatupidajale ligipääs aegsasti. Kontrolli ka, et aruande allkirjastav juhatuse liige oleks registrikaardi järgi endiselt ametis.

Mis juhtub, kui aruanne esitatakse hiljem?

Ka mõne päeva jooksul hilinenud aruanne on hilinenud. Pärast tähtaja möödumist võib registripidaja määrata ettevõttele trahvi ilma eelneva hoiatuseta ja määrata seda korduvalt, kuni aruanne on esitatud (ÄRS § 57 lg 1). Iga trahv võib olla kuni 3200 eurot (TsMS § 46 lg 1). Registripidaja võib trahvi määrata ka isikutele, kes on kohustatud aruande esitama (ÄRS § 57 lg 3).

Kui aruanne on esitamata ka pärast kustutamise hoiatusega määratud tähtaega ja seadusjärgsest tähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud, võib registripidaja ettevõtte registrist kustutada (ÄRS § 61). Teemajuhend selgitab sundlõpetamist ja seda, kuidas kustutatud ettevõte registrisse tagasi saab.

Enamik viivitusi tuleb puuduvatest arvetest ja pangaväljavõtetest. Kogu need kokku kevadel; vaata juhendit raamatupidamise algdokumentide kohta.

Üldine teave, mitte nõuanne sinu olukorra kohta. Seisuga 30.09.2026 kehtiv õigus.